Statistikaamet alustab 30. detsembril kuu aega vältava rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusega, millega kontrollitakse valmisolekut suureks loenduseks. Rahvaloenduse peaproovi kaasatakse üle Eesti umbes 2000 inimest.

Rahva ja eluruumide loendus on suur kampaania, mis peab sõna otseses mõttes jõudma iga Eesti elanikuni. Sotsiaalmeediat kaasamata oleks see tänases päevas ilmselt võimatu. Hoia info alati käepärast ja jälgi meid Facebookis ja Instagramis.

Rahvastikuregister on andmekogu, mis koondab Eesti kodanike, Eestis elukoha registreerinud Euroopa Liidu kodanike ja Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalaste peamisi isikuandmeid.

Tänavu novembris pidas 94% elanikkonnast enda osalemist 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusel tõenäoliseks ning neli viiendikku hindas loendust Eestile vajalikuks.

Igal suuremal kampaanial ja aktsioonil peab olema oma nägu ja iseloom. Kõiki Eesti inimesi puudutava rahva ja eluruumide loenduse puhul aitavad iseloomu näidata ning esmatutvust luua kampaania äsja valminud logo, hüüdlause ja nüüdsest avatud sotsiaalmeediakanalite kontod. Miks need said just sellised ja kust neid leida?

Statistikaamet alustas koostöös tarkvaraettevõttega Helmes kaasaegse andmete kogumise infosüsteemi loomist. Tööde esimeses etapis arendatakse rakendust, mida inimesed saavad kasutada veebis küsitlustele vastamiseks.

Statistikaametis käivad ettevalmistused 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduseks. Erinevalt varasematest rahvaloendustest saadakse sel korral suurem osa vajalikest andmetest kätte riiklikest registritest. Inimestelt küsitakse vaid neid küsimusi, millele ühestki registrist vastuseid ei leia.

Rahvaloenduseni on küll enam kui aasta aega, ent ettevalmistused suurprojekti õnnestumiseks on statistikaametis kestnud juba ligi kümme aastat. Tehtud on palju olulisi otsuseid, aga omajagu on veel ka määramatust.

Statistikaameti rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Svetlana Raudonen asub aasta lõpus tööle IT tollitehnoloogiaga seotud rahvusvahelisse ettevõttesse, et jagada oma teadmisi väljaspool Eestit. Rahvaloenduse ettevalmistusi juhib uue projektijuhi leidmiseni statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Heidy Roosimägi.

Tuleva aasta rahvaloendusel küsitakse inimestelt vaid küsimusi, mille kohta avalikes registrites info puudub. Näiteks tuleb sarnaselt eelmisele loendusele loetleda kõik keeled, mida osatakse. Emakeelt sel korral eraldi ei küsita, sest selle kohta on usaldusväärne info registrites olemas.

Statistikaameti kokku kutsutud teadlastest ja ekspertidest koosnev fookusgrupp arutles rahvaloenduse korralduse ja metoodika üle. Arutelude käigus jõuti tõdemuseni, et koroonaviiruse mõjul omandavad varasemast suuremat tähtsust ka vastajate teise elukoha andmed.

Kõik ÜRO riigid korraldavad ajavahemikus 2015–2024 vähemalt ühe rahva ja eluruumide loenduse. Mõned riigid on selle juba läbi viinud, osadel seisab loendus ees mõne aasta pärast. Enamik riike kavatsesid loenduse läbi viia sel või järgmisel aastal, aimamata, et maailmas kulutulena levima hakkav viirus võib plaanitut segama hakata.