Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Enamik andmeid saadakse rahvaloendusel registritest

Uudis
Postitatud 9. november 2020 11:05

Statistikaametis käivad ettevalmistused 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduseks. Erinevalt varasematest rahvaloendustest saadakse sel korral suurem osa vajalikest andmetest kätte riiklikest registritest. Inimestelt küsitakse vaid neid küsimusi, millele ühestki registrist vastuseid ei leia.

Ettevalmistustööd 2021. aasta lõpus toimuvaks rahvaloenduseks on kestnud rohkem kui kümme aastat. „Suurt rõhku on pandud riiklike registrite arendamisele ja andmekvaliteedi parandamisele. Pikalt kestnud jõupingutuste ja investeeringute tulemusena on Eesti andmekogud saavutanud väga kõrge kvaliteedi. Palju tööd on tehtud näiteks rahvastikuregistri, ehitisregistri ja veel kümnete andmekogude arendamisega,“ kinnitab statistikaameti peadirektor Mart Mägi.

Euroopas koordineerib rahva ja eluruumide loendusi Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat. Liikmesriikide andmete võrreldavuse tagamiseks annab Eurostat raami, mida küsida ja kuidas vastuseid esitada. „Kõigile küsimustele, mida seadusest tulenevalt inimestelt küsima peame, saame täna kvaliteetsed vastused kätte registritest,“ ütleb Mägi, lisades, et sellepärast on ka oluline, et inimesed kontrolliksid ja uuendaksid registrites enda andmeid. Näiteks rahvastikuregistris tuleks igal inimesel ajakohasena hoida nii elukoha aadress, e-post, telefon, rahvus, emakeel kui ka haridustase. 

Registripõhise loenduse osa hindamiseks korraldas statistikaamet kaks prooviloendust, neist esimene toimus 2016. ja teine 2019. aastal. „Prooviloendused andsid kinnitust, et juba siis vastasid registrite andmed rahvusvahelistele kvaliteedinõuetele. Olukord paraneb aga veelgi, sest kvaliteeditööd jätkuvad 2021. aasta lõpuni,“ lisab Mägi.

Ainult registripõhiselt ei õnnestu sel korral veel rahvaloendust korraldada, sest lisaks kõikide riikide jaoks kohustuslikele küsimustele soovivad Eesti teadlased saada ka infot, mida registritest ei leia. Teadlaste soovidele vastu tulles lisas statistikaamet ankeeti küsimused võõrkeelte ja murrete oskuse, usu ning terviseprobleemidest tingitud piirangute kohta.

Riiklikust statistika seadusest tulenevalt on rahva ja eluruumide loendusel osalemine kohustuslik. Samas on oma veendumuste kohta igal inimesel õigus anda vastuseid vabatahtlikkuse alusel. „See tähendab, et näiteks terviseprobleemi küsimusele võib jätta vastamata ja religiooni küsimuse juures on valik „ei soovi vastata“. Kõik küsimused on sõnastatud andmete võrreldavuseks võimalikult sarnased 2011. aasta loendusel küsitule,“ kinnitab Mägi. Rahva ja eluruumide loendusel kogutud andmed on kaitstud statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtete järgimise ja isikuandmete kaitse nõuete rakendamisega. 

Registripõhiselt on seni rahvaloenduse korraldanud Rootsi, Taani, Soome, Norra, Island, Austria, Holland ja Sloveenia. 2021. aasta loenduse kavatsevad vaid registripõhiselt korraldada juba ka Läti ja Leedu. Euroopas on seatud eesmärgiks, et alates 2024. aastast korraldaks kõik Euroopa Liidu riigid rahvaloendust igal aastal, mis tähendab üleminekut täielikult registripõhisele loendusele.

Vaata ka rahva ja eluruumide loenduse pressibriifingu esitlust:


Täpsem teave

Kadri Kütt
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181