Põlisus

Sisseränne

Eestis sündinute osakaal ei ole eelmise rahvaloendusega võrreldes vähenenud, kuid Eestis elavate välisriigis sündinud inimeste hulgas on rohkematest sünniriikidest pärit inimesi.

Eestis elavatest inimestest on Eestis sündinud 84,9%. See on väga sarnane 2011. aasta loenduse tulemustega, kui Eestis sündinuid oli 85,1% rahvastikust. Võrreldes üle-eelmise loendusega ehk 2000. aastaga on erinevus aga tajutav: tol ajal oli Eesti rahvastikust Eestis sündinud 80,8%.

2021 aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis 175 riigist pärit inimesi. 2011. aastal oli eri sünniriikide arv 152 ja 2000. aastal 96.

Uuri graafikult täpsemalt.

Põlis- ja välispäritolu rahvastik

Põlisus on Eesti rahvastiku jaotumine põlis- ja välispäritolu rahvastikuks. Eesti põliselanikeks loetakse need inimesed, kellel on vähemalt üks vanem ja vanavanem sündinud Eestis. Välispäritolu rahvastik on jaotatud esimeseks, teiseks ja kolmandaks põlvkonnaks vastavalt sellele, kas isik on Eestisse elama asunud ise või on seda teinud juba tema vanem(ad) või vanavanem(ad).

Välispäritolu esimesse põlvkonda kuuluvad välisriigis sündinud inimesed, kes on Eestisse sisse rännanud, kuid kelle vanemad ega vanavanemad ei ole Eestis sündinud. Nooremate hulgas kuuluvad esimesse põlvkonda näiteks siin pikemalt paiksed olnud välistudengid ja vanemate seas taasiseseisvumise järel Eestisse jäänud mujal sündinud inimesed. Kui esimese põlvkonna sisserändajad saavad Eestis lapse ja nad elavad püsivalt Eestis, kuulub nende laps teise põlvkonna välispäritolu rahvastiku hulka. Teise põlvkonda võib kuuluda ka välismaalt Eestisse tööle ja elama tulnud naise Eestis sündinud laps. Välispäritolu rahvastiku kolmas põlvkond koosneb inimestest, kelle vähemalt üks vanem on, kuid mitte ükski vanavanem ei ole Eestis sündinud.

72,5% Eesti elanikest moodustab põlisrahvastik

2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse andmetel on Eestis 962 643 põliselanikku, kes moodustavad 72,5% kogu Eesti rahvastikust.[1] Eelmise, 2011. aastal toimunud loenduse ajal oli põlisrahvastiku osakaal kogu rahvastikust mõnevõrra suurem, ulatudes 75,3%-ni.

Välispäritolu on 27,5% Eesti rahvastikust, kes jaotatakse esimeseks, teiseks ja kolmandaks põlvkonnaks isiku enda, tema vanemate ja/või vanavanemate sünniriigi järgi.

• Esimene põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ise ja kelle vanemad on sündinud välismaal. Nemad moodustavad meie alalistest elanikest 13,4%.
• Teine põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ise on sündinud Eestis, aga kelle vanemad on sündinud välismaal. Niisuguseid on Eesti elanike seas 7,7%.
• Kolmas põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kelle vanematest vähemalt üks on sündinud Eestis, kuid kõik vanavanemad on sündinud välismaal. Sellesse põlvkonda kuulub 6,4% Eesti alalistest elanikest.

Suurim muutus võrreldes eelmise, 2011. aasta loendusega on toimunud välispäritolu rahvastiku kolmandas põlvkonnas – selle osakaal on 10 aastaga kasvanud 2,4 protsendipunkti võrra.

Põlisrahvastik on keskmiselt 39,1 aastat vana, sellest 48% on mehed ja 52% naised.

Välispäritolu rahvastiku keskmine vanus on 50,3 ning neist moodustavad 46% mehed ja 54% naised.

Välispäritolu rahvastiku esimene põlvkond on keskmiselt 57,6 aastat (45% mehed, 55% naised), teine põlvkond 49,9 aastat (47% mehed, 53% naised) ja kolmas põlvkond 35,7 aastat vana (50% mehed, 50% naised).

Uuri põlis- ja välispäritolu rahvastiku vanuselist jaotumist täpsemalt graafikult.

Milline on Eesti välispäritolu rahvastik?

Ligi pool (182 579 ehk 49,9%) välispäritolu inimestest on sündinud Eestis, 47%-l on ka Eesti kodakondsus, kuid vaid 11,6% neist peab end rahvuselt eestlaseks ning kõigest 9% emakeeleks on eesti keel.

Ootuspäraselt on Eesti välispäritolu rahvastik peamiselt vene juurtega: 73,4% on vene rahvusest ja 27,5% on sündinud Venemaal. Vene kodakondsus on 39,8%-l välispäritolu rahvastikust. Lisaks on 32,7% kõigist välispäritolu inimestest määramata kodakondsusega ehk nn halli passi omanikud.

Eesti välispäritolu rahvastik on viimase 10 aastaga muutunud mitmekesisemaks. Kui 2011. aastal moodustasid kõigist välispäritolu inimestest Venemaa kodakondsusega või kodakondsuseta isikud kokku 91,9%, siis 2021. aasta loendusel vaid 72,5% rahvastikust. Kõige enam mõjutab seda muutust just mujalt tulnute esimene põlvkond. Näiteks on märgatavalt kasvanud Ukraina, Läti ja Soome kodakondsusega inimeste osakaal esimese põlvkonna välispäritolu rahvastiku seas.

Kui vaadelda välismaise päritoluga elanike rahvuslikku koosseisu, jääb silma, et kolmandat põlve Eestis elavatest välispäritolu inimestest (st vanemad on sündinud Eestis, vanavanemad aga mitte) 22,6% peab ennast praegu rahvuselt eestlaseks. 10 aastat tagasi oli niisuguseid vaid 10,7%.

Tabel 1. Eesti kodakondsusega isikute osatähtsus põlisrahvastiku ja välispäritolu rahvastiku seas aastatel 2021 ja 2011

	Põlisrahvastik	Välispäritolu rahvastik	.. välispäritolu 1. põlvkonna rahvastik	.. välispäritolu 2. põlvkonna rahvastik	.. välispäritolu 3. põlvkonna rahvastik
2021	99,2% (954 869)	47,0% (171 571)	27,3% (48 777)	57,7% (58 893)	75,2% (63 901)
		Ülejäänute jagunemine kodakondsuse järgi viide suuremasse gruppi:
		1. Venemaa – 39,8% 2. Määratlemata* – 32,7% 3. Ukraina – 8,1% 4. Läti – 2,5% 5. Soome – 2,3%	1. Venemaa – 41,2% 2. Määratlemata* – 20,9% 3. Ukraina – 11,2% 4. Soome – 3,4% 5. Läti – 3,1%	1. Määratlemata* – 56,7% 2. Venemaa – 36,8% 3. Ukraina – 1,8% 4. Läti – 1,1% 5. Leedu – 0,8%	1. Määratlemata* – 57,2% 2. Venemaa – 37,5% 3. Ukraina – 1,5% 4. Läti – 1,4% 5. Leedu – 1,0%
2011	98,4% (959 155)	44,6% (139 349)	32,7% (53 762)	53,0% (52 093)	67,1% (33 494)
		Ülejäänute jagunemine kodakondsuse järgi viide suuremasse gruppi:
		1. Venemaa – 48,4% 2. Määratlemata* – 43,5% 3. Ukraina – 2,6% 4. Läti – 0,9% 5. Valgevene – 0,8%	1. Venemaa – 56,1% 2. Määratlemata* – 33,4% 3. Ukraina – 3,5% 4. Soome –1,2% 5. Valgevene – 1,1%	1. Määratlemata* – 62,3% 2. Venemaa – 34,4% 3. Ukraina – 1,1% 4. Leedu – 0,7% 5. Läti – 0,6%	1. Määratlemata* – 59,5% 2. Venemaa – 36,2% 3. Ukraina – 1,2% 4. Läti – 1,1% 5. Leedu – 1,0%

* Kodakondsuseta isik, kes omab kodanikega sarnaseid õigusi

Tabel 2. Eesti rahvusest isikute osatähtsus põlisrahvastiku ja välispäritolu rahvastiku seas aastatel 2021 ja 2011

	Põlisrahvastik	Välispäritolu rahvastik	.. välispäritolu 1. põlvkonna rahvastik	.. välispäritolu 2. põlvkonna rahvastik	.. välispäritolu 3. põlvkonna rahvastik
2021	91,0% (876 046)	11,6% (42 358)	4,4% (7913)	15,0% (15 275)	22,6% (19 170)
		Ülejäänute jagunemine rahvuse järgi viide suuremasse gruppi:
		1. venelane – 73,4% 2. ukrainlane – 8,4% 3. valgevenelane – 3,5% 4. soomlane – 2,4% 5. lätlane – 1,1%	1. venelane – 59,3% 2. ukrainlane – 12,9% 3. valgevenelane – 5,0% 4. soomlane – 3,2% 5. lätlane – 1,8%	1. venelane – 86% 2. ukrainlane – 4,6% 3. valgevenelane – 2,6% 4. soomlane – 1,8% 5. leedulane – 0,5%	1. venelane – 92,5% 2. ukrainlane – 2,2% 3. soomlane – 1,1% 4. valgevenelane – 1,0% 5. tatarlane – 0,4%
2011	89,6% (873 820)	8,2% (25 709)	5,3% (8757)	11,8% (11 632)	10,7% (5320)
		Ülejäänute jagunemine rahvuse järgi viide suuremasse gruppi:
		1. venelane – 80% 2. ukrainlane – 7,4% 3. valgevenelane – 4,2% 4. soomlane – 2,1% 5. tatarlane – 0,6%	1. venelane – 73% 2. ukrainlane – 10,1% 3. valgevenelane – 5,8% 4. soomlane – 2,5% 5. tatarlane – 0,8%	1. venelane – 86,3% 2. ukrainlane – 5,0% 3. valgevenelane – 2,8% 4. soomlane – 1,9% 5. tatarlane – 0,5%	1. venelane – 92,1% 2. ukrainlane –2,6% 3. valgevenelane – 2,6% 4. soomlane – 1,2% 5. juut – 0,4%

[1] Põlisuse osakaalu arvutamisel arvestatakse ainult inimesi, kelle puhul on nende põlisus teada. Kui inimese enda või tema vanemate sünniriik teada ei ole, jääb põlisus tuvastamata. Õnneks on selliseid juhtumeid vähe – teadmata on põlisus ainult 3262 inimesel ehk 0,2% rahvastikust.

Sisseränne ja tagasipöördumine

Rahvaloenduse rände- ja teise elukoha statistika vaatleb rahvastiku paiknemise muutusi võrreldes eelmise loendusega, viimase kümne aasta sisserännet, elanike teise elukoha ja riiki saabumisega seotud andmeid. Analüüs on tehtud 2021. aasta viimase päeva seisuga ehk rahvaloenduse momendil kehtinud haldusjaotuse järgi. Seetõttu on 2011. aasta elukohad viidud kooskõlla 2021. aasta rahvaloenduse ajal kehtinud haldusjaotusega.

84% elanikest oli Eestis ka kümme aastat tagasi

Rahvaloenduse momendil (31.12.2021) loendati Eestis 1 331 824 elanikku, mida on ligi 3% ehk umbes 37 000 inimese võrra rohkem kui eelmisel loendusel kümme aastat varem (31.12.2011). Viimasel loendusel osalenutest 1 097 767 (82,4%) osales ka eelviimasel loendusel. 5,2% elanikest elas eelmise loenduse ajal välismaal ja 10,6% elanikkonnast ei saanud eelmisel loendusel osaleda, kuna nad on sündinud 31.12.2011 või hiljem. 1,5% inimestest elas teadaolevalt Eestis, kuid täpsemad asukohaandmed nende kohta puuduvad; 0,4% kohta puudub igasugune elukohainfo. Võrreldes 2000. ja 2011. aasta loendusega on n-ö samade inimeste osakaal loendatavate hulgas mõnevõrra vähenenud. 2011. aastal vastas 86,2% elanikest, et nad elasid Eestis ka 2000. aasta rahvaloenduse ajal. Tähele tasub aga panna, et kahe loenduse ajal Eestis elamine ei välista vahepealsel ajal välismaal elamist.

Eelmise loenduse ajal elas Eestis ja ka samas maakonnas 75,4% praegustest elanikest. See tähendab, et igas maakonnas on keskmiselt iga neljas inimene viimase kümne aasta kontekstis uustulnuk ehk (teisest maakonnast või välismaalt) sisserännanu või sündinud pärast eelmist loendust. Kohalike omavalitsuste sama näitaja on 67,7%. Mõistagi on arvud eri piirkondades küllaltki erinevad. Nii elas näiteks 73% läänlastest ka 2011. aastal Läänemaal. Tabeli teisest otsast leiame aga Ida-Virumaa, kus on selliseid inimesi, kes elasid samas maakonnas ka 2011. aastal, suhteliselt kõige rohkem (83%). Kui Läänemaa näitaja on kõige väiksemaks osutunud mingis mõttes juhuslikult (st teine ja kolmas koht on kohe sabas), siis Ida-Virumaad eristab järgmisest maakonnast enam kui 5 PP suurune erinevus.

Kaks kolmandikku Eesti inimestest elasid nii 2021. kui ka 2011. aastal samas vallas või linnas. Kui need omavalitsused ritta panna, siis kõige rohkem on samaks jäänud Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve elanikkond. See tähendab, et nendesse omavalitsustesse sünnib keskmisest vähem inimesi ja nendesse ka rändab keskmisest vähem inimesi. Nii moodustubki Narva elanikkond 82% ulatuses inimestest, kes elasid seal juba 2011. aastal. Teiselt poolt vaatab vastu aga Rae vald, kus 2011. aastal elas vaid 45% seal praegu elavast elanikkonnast. Arvestades Rae valla sisserännet soodustavat asukohta Tallinna külje all ja riigi üht suurimat noorte perede osakaalu rahvastikus, tundub selline asetus pingereas täiesti loogiline.

Välismaalt on suhtarvult kõige rohkem saabutud Valka ja Tallinna. Mõlema elanikkonnast pea 9% elas eelmise loenduse ajal välismaal. Kõige vähem on välismaalt saabunuid Põlva, Tõrva ja Kihnu valdades, kus see näitaja on 1% juures. Siserände arvestuses ehk 2011. aastal mõnes muus Eesti omavalitsuses elanute osakaal on suurim Ruhnu ja Vormsi valdades, kuid kui need vallad väikese rahvaarvu tõttu kõrvale jätta, on enim riigisisest ümberasumist toimunud Luunja, Rae ja Kambja valdadesse, kuhu on mõnest teisest omavalitsusest juurde kolinud tervelt kolmandik praegusest elanikkonnast. Kõige vähem on siserändega saabutud Narva, Sillamäele ja Valka. Kahe loenduse vahel sündinute osakaal on suurim Rae vallas (19%) ja Kambja vallas (16%), seega võib öelda, et pea iga viies Rae valla elanik on sündinud pärast eelmist loendust. Väikseim on see osakaal Ruhnu vallas (4%) ja Loksa linnas (6%).

Rändest võitis enim Harjumaa

Kui võtta aluseks need 1,12 miljonit inimest, kes eelmise loenduse ajal Eestis elasid, siis 89,9% neist elavad samas maakonnas praegugi. Suurim on selliste inimeste osakaal Ida-Virumaal (94,2%) ja väikseim Hiiumaal (83,7%). Kümnes maakonnas on kõige rohkem sisserännanuid Harjumaalt ning viies maakonnas Tartumaalt, mis näitab Tartumaa tähtsust Lõuna-Eesti keskusena. Võttes jätkuvalt aluseks selle osa elanikkonnast, kes elas Eestis ka eelmise loenduse ajal, selgub, et näiteks iga kümnes hiidlane elas kümme aastat tagasi Harjumaal, pea samal määral on endisi harjukaid ka Rapla maakonnas. Põlvamaa paistab aga silma kõige suurema endiste tartlaste osakaaluga (6,6%). See on muuseas ka ainus maakond, kus endiste harjulaste osakaal on alles neljandal kohal pärast põliseid põlvakaid ning endisi tartlasi ja võrukaid.

Absoluutarvudes on liigutud ennekõike Harjumaa ja teiste maakondade vahel ning pigem suunaga Harjumaa poole. Eri maakondadest on Harjumaale kolinud 36 400 inimest, kellest 8600 lähtuvad Tartumaalt, 7100 Ida-Virumaalt ja 3600 Pärnumaalt. Arvukaim liikumine Harjumaalt välja on Tartumaa suunal, kuhu on Harjumaalt kolinud 3400 inimest. Kui aga Harjumaa välja jätta, on kõige suurem ränne toimunud Tartu–Põlva teljel, kus mõlemas suunas on ümber asunud 1400 inimest. Kolm Eesti maakonda – Hiiumaa, Läänemaa ja Saaremaa – suutsid kümne aasta jooksul Harjumaa arvelt elanikke juurde saada rohkem kui kaotada. Sellist maakonda, mis oleks elanikke kaotanud kõigile teistele maakondadele, ei olnud, kuid kõige rohkematesse maakondadesse rännati Ida-Virumaalt.

Võrreldes teiste siinsete rahvustega on eestlased oma koduriigis püsimatumad. 88,5% neist eestlastest, kes elasid Eestis mõlema loenduse ajal, elasid ka samas maakonnas. Muude rahvuste puhul oli see näitaja 92,5%. Muud rahvused on rännanud konkurentsitult kõige enam Ida-Virumaalt Harjumaale (5500 inimest). Sellele järgneb vastupidine suund (1600 inimest). Ainult eestlaste siserännet vaadates taandub edetabelist Ida-Virumaa, kuid teised põhisuunad püsivad.

Välisrändes osalevad eelkõige eestlased, kuid pilt on üha kirjum

2021. aasta rahvaloenduse hetkel elas Eestis 107 000 inimest, kes on pärast eelmist loendust välisrändes osalenud. Nende hulka kuuluvad ka need, kes elasid Eestis nii eelmise kui viimase loenduse ajal, kuid on vahepeal ka välismaal elanud. Kokku elab Eestis 285 000 inimest, kes on kunagi välisriigis elanud.

Nõukogude ajal oli eestlaste osakaal sisserändajate seas arusaadavalt väiksem kui praegu, jäädes alla nii venelaste kui kohati ka ukrainlaste sisserändele. Alates 1990-ndatest tõusis eestlaste osakaal väga järsult esikohale, ehkki absoluutarvudes toimus langus. Viimase kümne aasta jooksul on eestlaste osakaal sisserändes vähenenud ning seda eelkõige muude (vähem arvukate) rahvuste arvelt. Ehkki eestlased juhivad siinset rändestatistikat, moodustab nende osakaal viimase kümne aasta rändajatest umbes 40%. Venelaste osakaal sisserändajate hulgas on alates 1980-ndate lõpust vähenenud enam kui 60% juurest tänase 20% juurde, olles sellega arvukuselt teine sisse rändav rahvus. Ehkki ukrainlased on alati olnud sisserändajate edetabelis kõrgel kohal, on nende osakaal läbi aegade olnud muutlik. 1980-ndate keskel moodustasid ukrainlased 12% sisserändajatest, 1990-ndatel ja 2000-ndatel 4–5% ning viimastel aastatel kuni 10%. Üldiselt on Eesti sisserändepilt rahvuste poolest märksa kirjumaks muutunud. Rohkem on nii Lääne-Euroopa, Aasia kui ka Aafrika päritoluga inimesi.

Viimase kümne aasta sisseränne on liikunud tõusvas joones

Alates 2012. aastast on sisseränne aasta-aastalt suurenenud kuni 2020. aastani, mil see pandeemia tõttu mõnevõrra aeglustus, kuid taastus jälle 2021. aastal. 60% sisserändajatest on olnud mehed, seda nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste seas. Eestlased on keskmiselt kolm aastat vanemad kui mitte-eestlastest sisserändajad. Pea pooltel juhtudel ei ole võimalik öelda, millisest riigist sisse rännati. Tihti on selleks kaks põhjust. Esiteks, eestlastest tagasirändajad pole oma Eestist lahkumist registreerinud, mistõttu on keeruline öelda, kust riigist tagasi tuldi. Teiseks, paljudel juhtudel peavad viisa alusel siia saabujad andma info kodakondsuse ja sünniriigi kohta, kuid mitte viimase elukohariigi kohta.

Teadaolevatest riikidest on enim tuldud Soomest (31%), millele järgnevad Ukraina (15%) ja Venemaa (11%). See on oluline muutus võrreldes perioodiga 2000–2011, mil enim tuldi Venemaalt, seejärel Soomest, ning Ukraina oli riikide edetabelis alles kuuendal kohal. Kui vaadelda sisserännet kodakondsuse järgi, mis on teada 99,4% juhtudest, siis enim on siia saabunud Eesti kodakondsusega inimesi (49,5%), kellele järgnevad Ukraina (10,8%) ja Venemaa (9,3%) kodanikud. 14,9% sisserännanutest olid mõne Euroopa Liidu riigi* (v.a Eesti) kodanikud.

Enim saabutakse Tallinna

Viimase aastakümne sisserändajatest pea pool (48%) on tulnud Tallinna, kus elab kolmandik kogu Eesti elanikkonnast, seega on Tallinnas proportsionaalselt rohkem välisrändes osalenuid kui kusagil mujal Eestis. Maakondade lõikes on sisseränne samuti pealinna poole kaldu – Harjumaale, kus elab 46% kogu Eesti rahvastikust, on end elama asutanud lausa 58% sisserändajatest. Seega on Harjumaale saabunud kõige rohkem sisserändajaid ühe elaniku kohta. Kui jaotada sisserändajad eestlasteks ja mitte-eestlasteks, siis ilmneb, et eestlasi on nende seas vähem Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartumaal ja Valgamaal.

*Euroopa Liidu liikmesriik seisuga 31.12.2021 sõltumata rände toimumise ajast.