Tervis

Tervisliku seisundi kohta koguti infot rahva ja eluruumide loenduse küsitlusel, mis toimus 2021. aasta lõpust kuni 2022. aasta alguseni. Täpsemalt küsiti, kas inimesel on mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem ning mil määral oldi viimase 6 kuu jooksul terviseprobleemi tõttu piiratud mõnes igapäevategevuses, mida inimesed tavaliselt teevad. COVID-19-st tingitud ühiskondlikke piiranguid selle alla ei arvestatud. Pikaajaliseks on peetud sellist haigust või terviseprobleemi, mis on kestnud 6 kuud või eeldatavasti kestab vähemalt 6 kuud. Mõeldud on nii vaimset kui ka füüsilist tervist.

Uuringus osales ligi pool kogu elanikkonnast ning jaotuste arvutamisel on arvesse võetud ka neid inimesi, kes küsimusele ei vastanud. Uuringu eesmärk oli leida hinnangud küsitud küsimuste kohta. Täpsem kirjeldus küsitluse kohta on leitav metoodika dokumendist.

2021. aasta rahvaloenduse andmetel on kolmandikul (33%) elanikest mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem. Eelmise, 2011. aasta loenduse andmetel oli see näitaja mõnevõrra väikesem – 31%. 

Terviseprobleemi tõttu tunneb end igapäevategevustes piiratuna 28% rahvastikust. Seejuures vastas 18%, et piiratud ollakse mõningal määral, ja 10%, et olulisel määral. Ka eelmisel loendusel vastas 28% rahvastikust, et on terviseprobleemi tõttu piiratud, kuid siis märkis 4 PP võrra rohkem inimesi, et nad on piiratud olulisel määral (14%). 

Vanemad inimesed terviseprobleemide tõttu üha vähem piiratud

Suhteliselt kõige rohkem on pikaajalise haiguse või terviseprobleemiga inimesi ootuspäraselt vanimas vanusegrupis. 69% üle 65-aastastest Eesti elanikest põeb mõnd pikaajalist haigust või neile teeb muret mõni terviseprobleem. See osakaal on püsinud kahe loenduse vahelisel ajal muutumatuna. 

Suurimaks positiivseks muutuseks on, et vanimas vanuserühmas (65-aastased ja vanemad) on igapäevategevuste piiratus terviseprobleemi tõttu kahe loenduse vahel oluliselt vähenenud – 2011. aastal oli see näitaja 39%, 2021. aasta loenduse andmetel aga vaid 24%. See tähendab tervelt 15 protsendipunktilist langust. 

Samas tuleb nentida, et nooremates vanuserühmades on trend kahjuks vastupidine. Nooremate hulgas on 2021. aasta loenduse andmetel pikaajalise haiguse või terviseprobleemiga inimesi natuke rohkem kui varem ning terviseprobleemi olemasolu on tugevamas seoses piiratusega igapäevastes tegevustes. Kui 0–4-aastaste hulgas oli 2011. aastal tervise tõttu piiratud 7% lastest, siis nüüd 8%. Veel suurem tõus on 15–29-aastaste vanuserühmas – kui 2011. aastal tundis end igapäevaelus terviseprobleemide tõttu piiratuna 14% selles vanuses inimesi, siis nüüd juba 17%. 

Naistel esineb pikaajalist terviseprobleemi sagedamini

35% naistest vastas, et neil on pikaajaline terviseprobleem, meeste puhul oli sama näitaja madalam, ulatudes 29%-ni. Samamoodi oli see ka eelmise loenduse ajal (naistel 33%, meestel 28%). 

Kuna naistel on rohkem pikaajalisi haigusi ja terviseprobleeme, siis on loogiline, et nad tunnevad end ka igapäevategevustes rohkem piiratuna kui mehed (naised: oluliselt piiratud 11%, mõningal määral piiratud 19%; mehed vastavalt 9% ja 16%).

Suurim terviseprobleemidega inimeste osakaal on Põlva- ja Ida-Virumaal, väikseim Harjumaal

Pikaajalise terviseprobleemiga inimesi on enim maapiirkondades, kus neid on hinnanguliselt 35%, linnalistes piirkondades on see näitaja 32% ja väikelinnalistes kõige väiksem – 27%. 

Maakondadest eristuvad selgemalt mõned Lõuna-Eesti maakonnad ja Ida-Virumaa. Kõige suurem on pikaajalise terviseprobleemiga inimeste osatähtsus Põlva ja Ida-Viru maakonnas, kus neid on 42% ehk pea 9 PP võrra rohkem kui Eestis keskmiselt (33%). Valga- ja Jõgevamaal on pikaajalise terviseprobleemiga inimesi 41%. 

Sarnane on järjestus ka siis, kui vaadata nende inimeste osakaalu, kelle igapäevategevused on terviseprobleemide tõttu piiratud. Kõige suurem oli terviseprobleemist tingitud igapäevaelu-piirangutega inimeste osakaal Põlvamaal, kus neid oli 42%; järgnevad Võrumaa 37%-ga ning Valga- ja Ida-Virumaa kumbki 36%-ga. Eesti keskmine on 28%.

Kõige parema tervisega on aga Harjumaa inimesed, kus pikaajaline terviseprobleem on hinnanguliselt 27%-l inimestest. See on ligi 6 PP võrra väiksem näitaja kui Eesti keskmine (33%) ning kolmandiku võrra väiksem kui Põlva- ja Ida-Virumaa oma.

Kõikides omavalitsustes on rohkem neid inimesi, kellel pikaajalist terviseprobleemi ei ole, kui neid, kellel on. Siiski on mõnes omavalitsuses pikaajalise terviseprobleemiga inimeste osakaal oluliselt suurem kui mõnes teises. Näiteks Räpina ja Setomaa vallas on pikaajalise terviseprobleemiga inimeste osakaal 46%. Igapäevategevus on tervise tõttu piiratud mõlemas omavalistuses 48%-l elanikest ehk ligi pooltel. 

Parema tervisega paistavad silma aga Kiili ja Rae vallad, kus pikaajalise terviseprobleemiga inimeste osakaal on teises äärmuses olijate näitajast rohkem kui poole väiksem – 20%. Igapäevategevused on tervise tõttu piiratud mõlemas omavalistuses hinnanguliselt 18% inimestest. 

Eestlaste tervis on parem kui muudel Eestis elavatel rahvustel 

Rahvuste lõikes on eestlaste tervis üldiselt parem kui teistel rahvustel, kuid vahed pole väga suured. Pikaajaline terviseprobleem on 31%-l eestlastest, venelaste sama näitaja on 35% ja muude rahvuste oma kokku 34%. Igapäevaelu oli tervise tõttu viimase 6 kuu jooksul piiratud kõige vähem muust rahvusest inimestel – 27%, järgnevad eestlased, kellest nii vastasid 28%, ja venelased 29%-ga.

Kõige vähem on terviseprobleeme kõrgharidusega inimestel

Vaadates, kuidas on haridustase seotud inimeste tervisega, selgub, et kõige vähem on pikaajalise haiguse või terviseprobleemiga inimesi kõrgharidusega inimeste seas. 

Kõrgharidusega inimestest on terviseprobleem 34%-l ning 27% tunnetab terviseprobleemist tingitud piiranguid igapäevategevustes. Keskharidusega inimeste puhul esineb pikaajalist terviseprobleemi 39%-l ning piiranguid igapäevategevustes tuleb ette kolmandikul (33%). Põhiharidusega inimeste vastavad näitajad on 40% ja 36%.