Liigu edasi põhisisu juurde

Varasemad rahvaloendused Eestis

Eestis korraldati aastail 1782–1858 seitse hingederevisjoni, mida võib pidada tänapäevaste rahvaloenduste eelkäijateks.

Eesti- ja Liivimaal asutati 1863. aastal statistikakomiteed, mis pidasid vajalikuks korraldada rahvaloendusi rahvusvahelistel kongressidel heaks kiidetud põhimõtete järgi. Nimetatud põhimõtete alusel toimus esimene rahvaloendus Liivimaa linnades seisuga 3. märts 1867. See hõlmas Eesti alal Pärnu, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru linna, mis kuulusid tol ajal Vene impeeriumi Liivimaa kubermangu.

Eestimaa kubermangu statistikakomitee korraldas seisuga 16. november 1871 rahvaloenduse Tallinnas.

Eestimaa ja Liivimaa kubermangude statistikakomiteed korraldasid koordineeritult ja ühel ajal rahvaloenduse seisuga 29. detsember 1881, mida võib pidada esimeseks Eesti maa-ala hõlmavaks rahvaloenduseks, kuigi välja jäid Narva linn, mis kuulus Peterburi kubermangu, ja Petserimaa, mis kuulus Pihkva kubermangu.

Esimene üldine rahvaloendus Vene impeeriumis toimus seisuga 28. jaanuar 1897 (vana kalendri järgi).

Esimene maailmasõda ja sellele järgnenud sündmused mõjutasid rahvaarvu ja rahvastiku koosseisu Eestimaal. Rajatud iseseisev Eesti riik vajas rahvastiku alusandmeid 1920. aasta Tartu rahuga kujunenud riigi piirides. Riigi Statistika Keskbüroo korraldas seisuga 28. detsember 1922 rahvaloenduse, mis hõlmas ka elumajade ja korterite arvestust.

Järgmine rahvaloendus kavatseti korraldada rahvusvaheliste soovituste kohaselt 1930. aastal, kuid majanduskriisi ja finantsraskuste tõttu lükkus see edasi ning toimus alles seisuga 1. märts 1934.

1922. ja 1934. aasta rahvaloenduse küsimustikud olid põhiosas sarnased ja küllalt põhjalikud, Eesti olusid ning rahvusvahelisi soovitusi arvestavad.

Eesti rahvaarvu ja rahvastiku koosseisu mõjutasid tuntavalt 1939–1941. aasta sündmused. Saksa okupatsioonivõimud korraldasid seisuga 1. detsember 1941 seitsmest küsimusest koosneva loendusprogrammi alusel rahvastiku arvestuse.

Pärast teist maailmasõda korraldati Eestis koos üleliiduliste rahvaloendustega neli rahvaloendust seisuga 15. jaanuar 1959, 15. jaanuar 1970, 17. jaanuar 1979 ja 12. jaanuar 1989. Nendel loendustel elanikele esitatud küsimused olid põhiosas sarnased, võimaldades saada omavahel võrreldavaid andmeid. Aastal 1959 esitati igale elanikule peale aadressiandmete 15 küsimust.

Aastal 1970 esitati igale loendatavale 11 küsimust ja 25 protsendile alalistest elanikest seitse lisaküsimust. Aastal 1979 esitati samuti igale loendatavale 11 küsimust ja viis lisaküsimust 25 protsendile alalistest elanikest. Aastal 1989 esitati kõigile elanikele 13 küsimust ja 25 protsendile alalistest elanikest viis lisaküsimust. Peale nende küsimuste võeti esimest korda loendusprogrammi seitse uut küsimust elamu ja korteri kohta, mille alusel analüüsiti rahva elamistingimusi.

Loe väljaannet „Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust“. Autor Ene-Margit Tiit annab ülevaate kümnest Eesti pinnal toimunud rahvaloendusest ja eestlaste elust viie põlvkonna jooksul (aastatel 1881–2010). Lühidalt tutvustatakse ka 2011. aasta rahvaloenduse korraldust.