Eluruumid ja eluruumidega hooned
Asustatud ja asustamata eluruumid
2021 aasta rahva- ja eluruumide loendusel loendati 737 873 eluruumi.
Eluruume jaotatakse järgnevalt: tavaeluruum, ühiseluruum, muu elamuüksus. Loendatud 737 873 eluruumist olid 99,32% (732 836) tavaeluruumid (korter, eramu); 0,51% (3731) püsielanikega ühiselamutoad või muud majutusruumid ning 0,18% (1306) elamiseks kasutatavad mitteeluruumid.
Kõikidest loendatud tavaeluruumidest on asustatud (st neis elas vähemalt üks alaline elanik) 557 146 (76,03%) ning püsielaniketa (ehk asustamata) 175 690 (23,97%).
Hooned
Loenduse andmetel on Eestis üldse kokku 266 475 elamiseks mõeldud hoonet. Nendest 77,5% (206 529) on ühepereelamud, 18% (47 847) korterelamud, 3,1% (8572) paariselamud ja 1,3% (3527) mitte-elamud, kus asub vähemalt üks eluruum.
Alloleval graafikul on toodud eramute ja korterite arv Eestis ehitusaasta järgi erinevatel perioodidel alates 1919. aasta eelsest ajast kuni aastani 2012 ja hiljem. On näha, et eramuid on alati ehitatud üsna ühtlases mahus: 10 000 – 30 000 eramut kümnendis. Kõige rohkem eramuid ehitati enne 1919. aastat, kuid nendest on praeguseks ka kõige rohkem asustamata.
Kortermajade puhul tuleb aga ilmekalt esile, et nende ehituse kõrgaeg oli 1961.–1990. aastatel ehk nõukogude aja kesk- ja lõpuaastatel, kus ehitati 90 000 – 120 000 korterit kümnendis. Teistel perioodidel ehitati märkimisväärselt vähem: enne 1961. aastat alla 30 000 korteri kümnendis, peale 1990. aastat on ehitatud ligi 30 000 korterit kümnendis.
Asustatud tavaeluruumid
Asustatud tavaeluruumidest on 27,7% (154 426) eramud ja 69,8% (389 101) eluruumidest asuvad kortermajades (kolm või enam korterit).
Võrreldes eelmise ja üle-eelmise loendusega on eramute osakaal asustatud tavaeluruumide hulgas suurenenud (2011: 26%; 2000: 24%) ja kortermajades elavate inimeste osakaal vähenenud (2011: 74% ja 2000: 75%). Seega võib öelda, et Eesti elanike seas on populaarsemaks muutunud eramajas elamine ning mitmekorterilistes elamutes elamine on pigem vähenenud.
Ka eluruumide kogupind on suurenenud. Asustatud eluruumide kogupindala on 38 970 750 m2 ja asustamata eluruumide ehk tühjade eluruumide kogupindala 10 689 971m2. Kokku on Eestis 530 488 m2võrra rohkem asustatud eluruume kui kümme aastat tagasi, mis on 1,38% suurune kasv.
Korterelamutes on enim 40–49 m2 suuruseid kahetoalisi ning 60–69 m2 suuruseid kolmetoalisi kortereid. Eramutes elatakse peamiselt viie või enama toaga vähemalt 150 m2 eluruumis.
Samas on näiteks eramute pind ruutmeetrites ühe elaniku kohta suurenenud: 2000. aastal oli see 31,4 m²; 2011. aastal 42,6 m² ja 2021. aastal 43,9 m². Kolme ja enama korteriga elamutes asuvate eluruumide pind on võrreldes 2011. aastaga vähenenud: 24,8 m²-lt 23,8 m²-le. See tähendab, et eramajad on keskmiselt suuremad kui eelmise loenduse ajal ja korterid väiksemad.
Ka tubade koguarv on võrreldes 2000. aastaga suurenenud, aga võrreldes 2011. aastaga veidi vähenenud. Samamoodi keskmine tubade arv elaniku kohta, mis 2021. aastal oli 1,21.
Tehnovarustatus asustatud eluruumides
Kõigi tavaeluruumide (nii asustatud kui ka asustamata) puhul on paranenud tehnoloogiline varustatus: kasvanud on nii veevarustusega, pesemisvõimalusega, tualettruumiga kui ka keskküttega eluruumide arv.
Võrreldes 2000. aastaga on kõige suurema hüppe teinud tualettruumiga (arvestatud ainult vesikloseti olemasolu, mitte kuivkäimlat) eluruumide arv (+ 198 277), 2011. aastaga võrreldes + 89 151; asustatud eluruumide puhul on tualettruumiga eluruumide arvu kasv 2000. aastaga võrreldes + 100 546 ja 2011. aastaga võrreldes + 25 295.
Rääkides asustatud eluruumide näitajate muutumisest võrreldes 2011. aastaga on suuruselt järgmise hüppe teinud pesemisvõimalusega eluruumid, mida on tulnud juurde 11 335; samas suurusjärgus on lisandunud ka keskküttega eluruume: 11 597. Kusjuures, Eesti ja Soome on ainukesed riigid, mis loevad pesemisvõimaluseks ka sauna olemasolu.
Samas veevarustusega (kraanivesi) asustatud eluruume on võrreldes 2000. aastaga lisandunud 56 881. Võrreldes 2011. aasta loendusega on selle näitaja kasv pidurdunud – lisandunud on vaid 3944 veevarustusega eluruumi.
See võib tuleneda asjaolust, et veevarustus on juba eelmise loenduse ajal olemas 94,7% eluruumidest. Nüüd 2021. aasta loenduseks on veega varustatus 93,3%; järgnevad pesemisvõimalus, mis on olemas 93,1% eluruumides; tualettruum, mis on olemas 91,1% eluruumides; ja keskküte, mis on olemas 68,5% eluruumides.
Ka osakaalude mõttes on asustatud eluruumide puhul kõige rohkem kasvanud tualettruumiga eluruumide hulk (2000: 75,7%; 2011: 88,5%; 2021: 91,1%), järgnevad veevarustus (2000: 86,1%; 2011: 94,7%; 2021: 93,3%), pesemisvõimalus (2000: 88,7%; 2011: 93,1%; 2021: 93,1%) ja keskküte (2000: 63%; 2011: 67,9%; 2021: 68,5%).
Võrdluseks, tehnovarustatus asustamata eluruumides on tunduvalt madalam (mis on ka loogiline): 77,78%-l on veevarustus, 76,92%-l pesemisvõimalus, 50,74%-l keskküte ja alla pooltel (47,03%) vesiklosett. Seega on asustatud eluruumides tehnovarustatus igas kategoorias 15–18% suurem.