Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Korduma kippuvad küsimused

Millal rahvaloendus toimub?
  • Loendusmoment: 31.12.2021 kell 00:00
  • Veebis vastamine: 28.12.202115.01.2022
  • Rahvaloendajad küsitlevad: 22.01.202220.02.2022

Üks rahvaloenduse põhimõtteid on ühtne loendusmoment ehk konkreetne kokkulepitud ajahetk, mis seisuga andmeid kogutakse olenemata andmete esitamise ajast või viisist. Eesti loendusmoment on sel korral 31.12.2021 kell 00.00 ehk kõik nii registrite kui ka küsitluse andmed kogutakse selle kuupäeva seisuga ning nii tekib nii-öelda pilt meie rahvastiku, perekondade ja eluruumide seisust just sel ajahetkel. Sedasi toimides on andmed võrreldavad ka rahvusvaheliselt. Kui perre sünnib laps 31.12.2021 kell 00.15, siis see laps seekordses rahvaloenduses ei kajastu.

Kõik inimesed on oodatud vastama ka lisaküsimustikule. Seda saab veebis teha ajavahemikus 28.12.2021–15.01.2022. Neid, kes veebis vastanud ei ole ja kes kuuluvad loenduse juhuvalimisse, küsitleb loendaja telefoni teel või külastades ajavahemikus 22.01.2022–20.02.2022. 

Kuidas rahvaloendus toimub?

Statistikaamet kasutab aasta lõpus toimuval rahva ja eluruumide loendusel peamiselt riiklikes andmekogudes olevaid andmeid. Lisaks palutakse valikküsitlusega inimestelt enesehinnangulist infot, mille kohta registrites andmed puuduvad. Lühikesele veebiküsitlusele (ühe inimese kohta kulub aega keskmiselt 5–7 minutit) vastamine on kohustuslik küsitluse juhuvalimisse kuuluvatel aadressidel elavatele inimestele, kuid sellele saavad vastata ka kõik teised Eesti elanikud. Loenduse teises etapis hakkavad küsitlejad vastuseid koguma nendelt valimisse kuuluvatel aadressidel elavatelt inimestelt, kes veebi teel vastanud ei ole.

Kes saavad vastata loenduse küsitlusele?

E-küsitlusele on oodatud vastama kõik, kelle püsielukoht on Eesti Vabariigis, ka need, kes ajutiselt (kuni 12 kuud) viibivad välisriigis. Loendusel osaleval isikul peab olema Eesti Vabariigi isikukood. Loendusmomendi seisuga (31.12.2021) alla 15-aastased isikud loenduskeskkonda sisse logida ei saa, nende eest oodatakse vastama lapsevanemaid. Loenduse teises etapis hakkavad küsitlejad vastuseid koguma juhuvalimisse (ca 30 000 asustatud eluruumi) kuuluvatel aadressidel elavatelt inimestelt, kes veebi teel vastanud ei ole.

Mis küsimusi rahvaloendusel esitatakse?

Varasematest rahvaloendustest erinevalt saadakse seekord suurem osa andmeid riiklikest andmekogudest. Valikküsitluse eesmärk on koguda Eestis elavate inimeste kohta infot, mida registrites ei ole, ja hinnata partnerlusindeksi kvaliteeti. Lisaks küsitakse nii rahvust kui ka emakeelt, mis on küll olemas rahvastikuregistris, aga loenduse küsimustikus saab mõlema puhul märkida kaks valikut. Isik täidab enda ja temaga samal aadressil elavate alaealiste leibkonnaliikmete isikuankeedid. Vähemalt 15-aastane alaealine isik saab ka ise oma ankeedi täita.

Küsitakse järgmist infot:

  • praeguse elukoha aadressi;
  • samal aadressil elavate inimeste arvu;
  • alaealiste leibkonnaliikmete infot;
  • samal aadressil elava partneri (elukaaslane, abikaasa) infot;
  • Eestisse sisserände (sh tagasirände) infot;
  • rahvust;
  • keelte (sh emakeele) ja murrete oskust;
  • usulist kuuluvust;
  • pikaajalise haiguse või terviseprobleemi olemasolu ja tervisest tulenevaid igapäevategevuse piiranguid.

Statistikaameti väljatöötatud küsitlusankeedi leiab siit.

Kui palju aega kulub loendusküsimustikule vastamiseks?

Registriandmete kasutamine säästab tuntavalt aega, e-küsimustiku saab ühe inimese kohta täita vähem kui kümne minutiga.

Kuidas on tagatud andmete turvalisus?

Rahva ja eluruumide loendusel kogutud andmeid kaitstakse statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtete ja isikuandmete kaitse nõuete kohaselt. Andmete kaitsmise kohustus tuleneb nii isikuandmete kaitse seadusest kui ka statistikaga seotud õigustest. Isikuandmete töötlemisele on seatud ranged turvanõuded, mille järgimine tagab, et statistikaametile esitatud andmed on hoolikalt kaitstud ning neid kasutatakse ainult statistilisel ja teaduslikul eesmärgil.

Kas loendus on kohustuslik?

Rahva ja eluruumide loendusel palutakse lühikese valikküsitlusega inimestelt ainult seda infot, mille kohta registrites andmed puuduvad. Küsitluse juhuvalimisse kuuluva ca 30 000 asustatud eluruumi ca 60 000 elanikule on riikliku statistika seaduse kohaselt loendusel osalemine kohustuslik. Kõik ülejäänud on samuti oodatud osalema ja andma oma vastused rahva ja eluruumide e-loendusel. Usku ja tervist puudutavatele küsimustele vastamine on kõigile vabatahtlik.

Elan välismaal, kas ma pean ka loendusel osalema?

Kui püsielukoht on Eestis, siis on loendusel osalemine kohustuslik. Kui püsielukoht on välisriigis, siis ei kuuluta Eestis loendatavate isikute hulka.

Miks esitatakse loendusel selliseid küsimusi?

Kõigi riikide jaoks kohustuslikele küsimustele saab statistikaamet vastused riiklikest andmekogudest. Lisaks soovivad Eesti teadlased infot, mida registrites ei ole. Teadlaste soovidele vastu tulles lisas statistikaamet ankeeti küsimused võõrkeelte ja murrete oskuse, usu ning terviseprobleemidest tingitud piirangute kohta.