KKK

E-küsitlusele on oodatud vastama kõik, kelle püsielukoht on Eesti Vabariigis, ka need, kes ajutiselt (kuni 12 kuud) viibivad välisriigis. Loendusel osaleval inimesel peab olema Eesti Vabariigi isikukood. Loendusmomendi seisuga (31.12.2021) alla 15-aastased lapsed loenduskeskkonda sisse logida ei saa, nende eest oodatakse vastama lapsevanemaid. Loenduse teises etapis hakkavad küsitlejad vastuseid koguma juhuvalimisse (ca 40 000 asustatud eluruumi) kuuluvatel aadressidel elavatelt inimestelt, kes veebi teel vastanud ei ole.

Valim on koostatud juhuslikkuse alusel. Juhuvalimisse kuulub umbes 40 000 aadressi üle Eesti, kus eeldatavalt elab ligikaudu 60 000 inimest.

Valim on koostatud juhuslikkuse alusel. Kui Teie eluruumi aadress ei sattunud valimisse, siis ei ole vastamine Teile kohustuslik, kuid soovi korral on Teil siiski võimalik veebiküsitlusele vastata. Arvesse lähevad kõigi vastused. Kuna registritest võetakse info kõigi elanike kohta, ei jää loendamata ka need, kes valimisse ei kuulu ja küsitlusele ei vasta.

Juhuvalimisse kuulub üle Eesti ligikaudu 40 000 aadressi, kus eeldatavalt elab 60 000 inimest. Igast kohalikust omavalitsusest (KOV) on võetud olenevalt seal elavate inimeste arvust kindel arv aadresse juhuvalimisse. Valimi suuruse hindamisel on lähtutud sellest, et KOVi tasemel oleks näitajate viga väiksem kui 5%. Mida suurem hulk inimesi vastab, seda täpsema hinnangu saame KOVide tasandil anda, kuid valim tagab, et hinnangu veamäär jääb 5% sisse, mis annab usaldusväärsed tulemused.

Aadressipõhine valim tagab kõrgema vastamismäära, sest ei ole vaja otsida kindlaid inimesi, kelle asukoht ei pruugi olla teada, vaid küsitletakse kõiki kindlal aadressil elavaid isikuid.

Kõigi küsitlusel osalenud Eesti elanike vastused lähevad arvesse.

Küsitleja küsitleb ainult valimiaadressi elanikke. Neil, kes valimiaadressil ei ela, on võimalik vastata ainult veebis.

Valimis olevatele aadressidele saadame aasta lõpus paberkirja, kus informeerime vastamise kohustuslikkusest. Selleks palume kontrollida, et postkastid oleks aasta lõpus tühjendatud ja märgistatud. Palume küsitlusele vastata nendel inimestel, kes sel aadressil tegelikult elavad. Seejuures pole oluline, kas elanik on ise eluruumi omanik või üürib seda.

Kui Teie püsielukoht on Eestis, on loendusel osalemine kohustuslik. Kui Teie püsielukoht on välisriigis, siis ei kuulu Te Eestis loendatavate isikute hulka.

Veebiküsitlusel saavad osaleda ka nägemispuudega inimesed. Juhul kui nad siiski ei soovi või ei saa veebis küsimustikule vastata, võtab valimiaadressil elavate inimestega ühendust küsitleja.

Kui mõnel leibkonnaliikmel ei ole tervislikel põhjustel võimalik ise enda vastuseid anda, võib mõni leibkonnaliige või tema seaduslik esindaja teda küsitlejale vastamisel abistada või vastused tema eest anda. Veebiküsitlusel teise täisealise eest vastata ei saa.

Registritest võetakse info kõigi Eesti elanike kohta, seega loendamata ei jää mitte keegi.

Rahvaloenduse valimisse ei ole kaasatud üle 20 elanikuga asutusi: hooldekodusid, vanglaid jne. See tähendab, et küsitleja nende asutuste elanikega ühendust ei võta, kuid veebi teel on võimalik anda oma vastused kõigil sealsetel elanikel.

Et kellegi kohta ei jääks ekslikult vastused andmata, peavad kõik leibkonnas olevad täisealised inimesed andma vastused ka alaealiste eest. Alates 15. eluaastast on võimalik enda eest ka ise vastata. Kui lapse kohta on vastanud nii lapsevanem kui ka laps ise, võetakse arvesse lapse antud vastused.

Enda eest on võimalik ise vastuseid anda alates 15. eluaastast. Keeleoskust puudutavat teavet küsitakse kolmeaastaste ja vanemate laste kohta ning religiooniküsimusi vähemalt 15-aastaste kohta.

Erinevalt varasematest rahvaloendustest saadakse seekord suurem osa andmeid riiklikest andmekogudest. Valikküsitluse eesmärk on koguda Eestis elavate inimeste kohta infot, mida registrites ei ole, ja hinnata registrite põhjal kokku pandud info kvaliteeti. Lisaks küsitakse nii rahvust kui ka emakeelt, mis on küll olemas rahvastikuregistris, aga loenduse küsimustikus saab mõlema puhul märkida kaks valikut. Isik täidab enda ja temaga samal aadressil elavate alaealiste leibkonnaliikmete isikuankeedid. Vähemalt 15-aastased isikud saavad ka ise oma ankeedi täita.

Küsitakse järgmist infot.

• Praeguse elukoha aadress

Kuna alati ei vasta rahvastikuregistris registreeritud aadress sellele, kus isik tegelikult elab, ei ole elukohainfo ankeedis ette täidetud, vaid palume inimesel oma praeguse elukoha aadress ise sisestada. Aadressiinfot kasutatakse küsitluse puhul vaid töötluse eesmärgil, et saada teada, millistelt aadressidelt ei ole veebiküsitlusega kõik ankeedid laekunud ning kuhu peab minema küsitleja. Seetõttu on küsitluse edukaks korralduseks oluline teada, kus inimesed küsitluse ajal päriselt elavad. Saadud infot ei jaga statistikaamet teiste asutustega. Samuti ei tee me saadud info põhjal muudatusi registrites.

• Samal aadressil elavate inimeste arv

Vastus annab meile infot selle kohta, kas sellelt aadressilt on veebi kaudu laekunud kõigi elanike vastused. Juhul, kui aadressil elavate inimeste arv on märgitud suurem kui saadud ankeetide arv ja aadress on sattunud valimisse, võtab selle valimiaadressi elanikega ühendust küsitleja ning kogub puuduolevate elanike vastused.

• Alaealiste leibkonnaliikmete info

Kõik täisealised peavad veebis vastama ka kõigil samal aadressil elavate alaealiste kohta. Rahvastikuregistri järgsete alaealiste laste isikuandmeid ei pea ankeeti sisestama, kuid nende kohta tuleb märkida, kas laps elab vastajaga samal aadressil või mitte. Kui aadressil elab veel alaealisi tuleb vastajal nende isikuandmed sisestada ning nende kohta ka ankeet täita.

• Samal aadressil elava partneri (elukaaslane, abikaasa) info

Samal aadressil elava partneri olemasolu kohta küsitakse, et hinnata registrite põhjal kokku pandud andmete kvaliteeti. Kuna vabaabielu kohta andmed tihtipeale puuduvad, võimaldab partneri kohta küsimine hinnata, kui kvaliteetselt on statistikaamet suutnud vabaabielupaare tuvastada. See on oluline, kuna statistikaamet avaldab infot selle kohta, kui palju on selliseid paare, kes on abielus, ja kui palju selliseid, kes ei ole abielus.

• Täisealise leibkonnaliikme e-posti aadress

Veebiankeedis küsitakse vastajalt tema täisealiste leibkonnaliikmete e-posti aadresse, et saata ka neile kutse küsitlusel osaleda. Kutse saadetakse vaid juhul, kui sellele e-posti aadressile ei ole veel kutset saadetud. E-posti aadresside kirjapanek ei ole kohustuslik, sellest küsimusest on võimalik vastamata üle liikuda.

• Eestisse sisserände (sh tagasirände) info

Rändeküsimused annavad hea pildi Eesti inimeste viimase kümne aasta rände kohta. Näiteks saame teada, mis mahus ja millistest riikidest on siia (tagasi) rännatud. Rändeküsimuste oluline eesmärk on hinnata registriandmete kvaliteeti. Rände kohta käivad küsimused annavad hea võimaluse näha, kui täpne on Eesti rändestatistika, mis alates 2015. aastast põhineb mudelarvutusel (residentsuse indeksil). Samuti saab nende küsimuste alusel arvutusmeetodit vajaduse korral täiustada. 

Loe lisaks: https://rahvaloendus.ee/et/uudised/rahvaloendus-toob-randeteemalisse-teadmatusse-selgust

• Rahvus

Ehkki inimese rahvus on olemas ka rahvastikuregistris, on seekordsel loendusel esimest korda võimalik soovi korral märkida kaks rahvust. Teadlaste ja ametnike huvi on saada teada, kui palju on Eestis inimesi, kes peavad omaks kahte rahvust. Loendustulemustega tekib usaldusväärne alus tõenduspõhise keele-, rahvus- ja lõimumispoliitika kujundamisele, vastavate riiklike arengukavade koostamisele ning nende täitmise jälgimisele. Loe lisaks: https://rahvaloendus.ee/et/uudised/rahvaloendusel-selgub-kahe-emakeele-ja-kahe-rahvusega-elanike-arv

• Keelte (sh emakeele) ja murrete oskus

Küsimus võimaldab hinnata elanike keeleoskust ja selle muutumist ajas. Küsitlusega saab riik olulist geograafilist infot selle kohta, millistes piirkondades teatud keeleoskusega inimesed elavad.

Ehkki emakeeleinfo on olemas ka rahvastikuregistris, on seekordsel loendusel esimest korda võimalik soovi korral märkida kaks emakeelt. Teadlaste ja ametnike huvi on teada saada, kui palju on Eestis inimesi, kes peavad omaks kahte emakeelt. Loendustulemused on usaldusväärne alus tõenduspõhisele keele-, rahvus- ja lõimumispoliitika kujundamisele, vastavate riiklike arengukavade koostamisele ning nende täitmise jälgimisele. Loe lisaks: https://rahvaloendus.ee/et/uudised/rahvaloendusel-selgub-kahe-emakeele-ja-kahe-rahvusega-elanike-arv

Murdeoskuse küsimine võimaldab välja selgitada, kuivõrd aktiivses kasutuses on eesti keele kohalikud keelekujud ning kui palju on eri piirkondades nende kõnelejaid. Samuti annab võrdlus eelmise loenduse tulemustega võimaluse hinnata, milline on olnud murdekeelte käekäik viimase kümne aasta jooksul. See teave annab nii riigile kui ka eri pärimuskultuuride esindajatele olulise aluse vastavate programmide arendamiseks ning toetamiseks. Loe lisaks: https://rahvaloendus.ee/et/uudised/rahvaloendusel-saame-teada-mis-keeli-ja-murdeid-eesti-inimesed-oskavad

• Usuline kuuluvus

Rahvaloenduse tulemused annavad võrdlusmomendi ja võimaluse tuvastada ja jälgida inimeste usulise identiteedi pikaajalisi trende. Näiteks saab võrrelda, kas noorema põlvkonna suhtumine usku erineb vanemate põlvkondade omast ning missugune on eri religioonide levik Eestis.

Religiooniga seotud loendustulemusi saab kasutada eri eluvaldkondades. Ühelt poolt on see oluline info teadlastele ühiskonda puudutavate prognooside, järelduste ja üldistuste tegemisel. Teiselt poolt on rahvaloendusest saadud teave vajalik ka poliitika planeerimisel. See puudutab nii kodanikuühiskonda, rahvastikku ja kultuuri kui ka riiklikku välissuhtlust ning turvalisuspoliitikat. Loe lisaks: https://rahvaloendus.ee/et/uudised/rahvaloendus-annab-unikaalse-pildi-inimeste-seotusest-usuga

• Pikaajalise haiguse või terviseprobleemi olemasolu ja tervisest tulenevad igapäevategevuse piirangud

Rahvaloenduse üks eesmärke on uurida, milline on Eesti rahva tervis ja kuidas on see viimase kümne aasta jooksul muutunud. Kuna rahvaloendus on Eesti kõige suurem uuring ja selle valikküsitlus kaasab väga palju elanikke, saab loenduse tulemuste abil hea pildi inimeste tervise kohta. Samuti aitab see hinnata, mis piirkondades riigi ja omavalitsuse abi ja teenuseid kõige rohkem vajatakse. Loe lisaks: https://rahvaloendus.ee/et/uudised/rahvaloendusel-selgub-kui-haigeks-eesti-elanikud-end-peavad

Statistikaameti väljatöötatud küsitlusankeedi leiab siit.

Ühe küsimusega soovitakse teada saada, kas inimesel on mõni pikaajaline terviseprobleem või haigus, teise küsimusega palutakse hinnata, kas terviseprobleemi tõttu on tema igapäevategevused olnud piiratud. Mõlemad küsimused pärinevad Euroopa tervise minimoodulist (Minimum European Health Module). Selliselt esitati neid küsimusi ka 2011. aasta rahvaloenduses. Et tulemused oleksid võrreldavad nii eelmise loenduse kui ka teiste uuringutega, on oluline ka selles küsitluses sama põhimõtet rakendada.

Küsimused tervisliku seisundi, usu, eesti keele murrete oskuse ning rahvuse kohta on vabatahtlikud ning neile ei pea vastama.

Küsimustele, mis on kohustuslikud kõigile riikidele, saab statistikaamet vastused riiklikest andmekogudest. Lisaks soovivad Eesti teadlased infot, mida registrites ei ole. Teadlaste soovidele vastu tulles lisas statistikaamet ankeeti küsimused võõrkeele- ja murdeoskuse, usu ning terviseprobleemidest tingitud piirangute kohta.

Küsimustik on lühike ja vastamine võtab aega umbes viis minutit leibkonnaliikme/perekonnaliikme kohta. Iga inimene peab ise enda kohta vastused andma, sest küsimused põhinevad inimese enese hinnangul või veendumusel. Iga täisealine peab vastama ka samas leibkonnas elavate alaealiste kohta, isegi juhul, kui teised on lapse kohta juba vastanud. Iseenda eest saab vastata alates 15. eluaastast.

Kui küsimustikule vastamine on lõpetatud ja vastused saadetud, ei ole enam võimalik vastuseid muuta ega parandada.

Juhul kui alaealine (vähemalt 15-aastane) on vastanud ankeedile ise ja tema kohta on vastanud ka ta vanemad, lähevad igal juhul arvesse alaealise enda antud vastused. Kui alaealine pole ise vastanud (alla 15-aastased seda teha ei saa), kuid tema eest on vastanud mitu täisealist isikut, lähevad arvesse rahvastikuregistrijärgse vanema antud vastused. Kui vastanud on mõlemad vanemad, arvestame neid vastuseid, mis on antud esimesena.

Interneti teel vastamiseks loodud keskkonda https://uuringud.stat.ee tuleb sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Juhime tähelepanu sellele, et küsitluskeskkond ei toeta Internet Exploreri veebilehitsejat, seega palume sisselogimiseks kasutada muid brausereid, nagu Google Chrome’i, Safarit, Mozilla Firefoxi jt.

Küsitluskeskkond ei toeta Internet Exploreri veebilehitsejat, seega palume sisselogimiseks kasutada muid brausereid, nagu Google Chrome’i, Safarit, Mozilla Firefoxi jt. Palun kontrollige ka sertifikaatide kehtivust. Soovitatav on puhastada vahemälu, sulgeda kõik brauseri aknad ja proovida seejärel uuesti. 

Ankeedi täitmise saab pooleli jätta ja hiljem jätkata. Kui lahkute arvuti juurest, soovitame brauseri sulgeda.

Kui sessioon aegub, palume Teil uuesti sisse logida. Saate jätkata sealt, kus küsimustik pooleli jäi. Sessioon aegub, kui 20 minuti jooksul ankeedis midagi ei tehta.

Ankeet on lõplikult täidetud, kui olete vajutanud nupule „Saada vastused“. Seejärel suunatakse Teid lehele rahvaloendus.ee ning palutakse sulgeda kõik veebibrauseri aknad, milleks tuleb vajutada nuppu "x" ekraani paremal nurgas.

Kui olete andmed juba esitanud, siis küsimustikku enam uuesti siseneda ei saa. 

Kõik inimesed loendatakse registrite põhjal. Nende inimestega, kes elavad valikuuringu aadressidel, kuid veebiküsimustikule ei vasta, võtab ühendust rahvaloenduse küsitleja.

Jah, need küsitlejad, kes lähevad inimeste kodudesse vastuseid koguma, on vaktsineeritud. Nende valimisse kuuluvatel aadressidel elavate inimestega, kel pole võimalik veebis ankeedile vastata, võtab rahvaloendaja vastuste saamiseks esmalt ühendust siiski telefoni teel. Kui küsitleja inimest telefoni teel kätte ei saa, jätab ta talle postkasti teate, milles palub endaga ühendust võtta. Kodus küsitlusele vastamine on kõige viimane variant, mida kasutatakse vaid juhul, kui COVID-19 epidemioloogiline olukord seda võimaldab. Kodukülastusi tegevad küsitlejad testivad end iga nädal COVIDi kiirtestidega ning kasutavad külastuse ajal isikukaitsevahendeid, mida pakuvad ka vastajale. 

Küsitlejate valimisel eelistatakse küsitleja- või sellelaadse töö kogemusega inimesi. Lisaks läbivad küsitlejad mitmepäevase põhjaliku koolituse, kus muude teemade hulgas on ka isikuandmete konfidentsiaalsus. 

Küsitleja õigsuses saab veenduda mitmel viisil.

1. Rahvaloendajal on pildiga töötõend ning ta kannab rahvaloenduse logoga salli ja kindaid. 
2. Kahtluse korral võite helistada statistikaameti klienditoe numbril 625 9300 ning nime või töötõendil oleva ID-numbri alusel kontrollida, kas tegemist on rahvaloenduse küsitlejaga.  
3. Küsitlejat saab tema nime järgi otsida ka statistikaameti veebilehelt ja veenduda, et ta on rahvaloenduse küsitleja. 

Jah, on. Vastaja saab oma soovist teada anda küsitlejale, kes temaga ühendust võtab, või statistikaameti klienditoele. 

Rahva ja eluruumide loendusel kogutud andmeid kaitstakse statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtete ja isikuandmete kaitse nõuete kohaselt. Andmete kaitsmise kohustus tuleneb nii isikuandmete kaitse seadusest kui ka statistikaga seotud õigustest. Isikuandmete töötlemisele on seatud ranged turvanõuded, mille järgimine tagab, et statistikaametile esitatud andmed on hoolikalt kaitstud, neid kasutatakse ainult statistilisel ja teaduslikul eesmärgil ning avaldatakse vaid kogumina, mitte üksikisiku tasandil. Samuti on tagatud, et tundlike tunnuste põhjal ei oleks keegi tuvastatav. Statistikaamet ei jaga inimeste andmeid kolmandate pooltega.

Pärast küsitlusele vastamist ei ole kellelgi võimalik oma vastuseid üle vaadata. Rahvaloenduse tulemusi ei avaldata üksikisiku tasandil, vaid üldistatud kujul. Registrites olevaid andmeid enda kohta saab vaadata veebilehel eesti.ee ja rahvastikuregistris. Oma kodu/elamu kohta on võimalik infot kontrollida ehitisregistrist.

Eelmiste rahvaloenduse andmed on kättesaadavad statistikaameti andmebaasis aadressil https://andmed.stat.ee/et/stat. Rahvaloendusest saadud andmeid kasutatakse laialdaselt arengukavade ja strateegiate koostamisel ning eri tasanditel otsuste tegemisel. Need otsused kujundavad meie kõigi igapäevaelu, näiteks kuhu rajada teid või lasteaedu.

E-küsitlusele on oodatud vastama 28. detsembrist kuni 22. jaanuarini kõik Eesti Vabariigi isikukoodiga inimesed, kelle püsielukoht on Eestis. Ka need, kes ajutiselt (kuni 12 kuud) viibivad välisriigis. 

Loendusandmete esitamine internetis ei ole keeruline ning see võtab aega 5-7 minutit inimese kohta. Ankeedile on lisatud juhendid, abi saab küsida ka telefoni teel numbril 625 9300.

Interneti teel vastamiseks loodavasse keskkonda tuleb turvaliselt sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Sisse loginud vähemalt 15-aastasele inimesele kuvatakse tema enda isikuandmed (eesnimi, perekonnanimi, isikukood ja sünniaeg) ning tema alaealiste laste andmed.

Loendusankeedist väljumisel tuleb kindlasti eelnevalt veenduda, et vastused on ära saadetud vajutades nuppu „saada vastused“ ja seejärel väljuda ka e-küsitluse keskkonnast. Selleks tuleb klõpsata lingil „Välju“.

Kui juhuvalimisse sattunul ei ole e-küsitlusel võimalik osaleda, võtab rahvaloendaja temaga ühendust, lepib kokku telefonikõneks sobiliku aja või kohtumise ning küsib samu küsimusi, millele teised vastavad veebis.

E-küsimustikku saavad täita kõik vähemalt 15-aastased inimesed, kelle püsielukoht on Eestis, sealhulgas need, kes ajutiselt (kuni 12 kuud) viibivad välisriigis. Loendusel osalejal peab olema Eesti Vabariigi isikukood. Alaealiste leibkonnaliikmete kohta saavad vastata samal aadressil elavad lapsevanemad, kuid alates 15. eluaastast saab vastata ka laps ise.

Alaealised leibkonnaliikmed

Loendusmomendi seisuga (31.12.2021 kl 00:00) alla 15-aastaste laste eest vastavad temaga samal aadressil elavad lapsevanemad. Kui lapsevanemal on ankeet enda kohta täidetud, kuvatakse talle tema alaealiste laste andmed. Laste andmed on ankeedis eeltäidetud - need võetakse rahvastikuregistrist sugulussuhete ja hooldusõiguse järgi. Igale emale ja isale või lapse/laste seaduslikule esindajale kuvatakse info tema kõigi alaealiste laste kohta.

Täita tuleb vaid temaga samal aadressil elavate alaealiste leibkonnaliikmete isikuankeedid. Nende laste kohta, kes elavad mujal, ta ankeeti ei täida. Kui täiskasvanuga samal aadressil elab veel alaealisi, kelle andmeid automaatselt ei kuvata, siis nende andmed saab lisada. Selleks, et tagada vastuste laekumine kõikide elanike kohta, on oluline, et kõik täiskasvanud annaksid vastused nii enda kui ka samal aadressil elavate alaealiste kohta. 

Vähemalt 15-aastane alaealine saab ka ise oma ankeeti täita, seetõttu võib juhtuda, et peale tema on tema kohta ankeedi täitnud ka tema vanem või seaduslik esindaja. Sellisel juhul arvestatakse alaealise enda täidetud ankeeti.

Välismaal viibimine

Üks e-küsitluse paljudest plussidest on see, et loendusel saab osaleda ka ajutiselt välismaal viibides. Kõigil neil, kes e-küsitluse ajal (28. detsember 2021 kuni 22. jaanuar 2022) viibivad ajutiselt välismaal, on võimalik täita e-ankeet internetis.

Ankeedi täitmisel lähtuge palun allpool esitatud abiinfost.

1. Praegune elukoht on inimese tegelik elukoht, kus ta veedab enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast ajavahemikus 1. november 2021 kuni 31. jaanuar 2022.
   1. Kui inimene veedab enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast mitmes elukohas Eestis, siis märkida see elukoht, mida peab oma peamiseks elukohaks Eestis. Kui ei ole eelistust, milline on peamine, siis märkida see elukoht, kus viibite praegu või viibisite praegusele hetkele vahetult eelnevalt (kui praegu ei viibi elukohas).
   2. Kui inimene kolib sel perioodil, siis märkida elukohaks uus elukoht Eestis.
   3. Kui inimene viibib suurema osa sellest ajast välismaal, siis märkida see elukoht, kus ta Eestis olles viibib.
   4. Kui inim viibib terve selle aja välismaal, kuid 2021. aastal veetis enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast Eestis, siis märkida see elukoht, kus ta Eestis viibis.
   5. Lapsed, kes elavad vaheldumisi kahes kohas (näiteks eraldi elavate vanemate juures), arvestatakse elanikuks sellel aadressil, kus nad veedavad nimetatud ajavahemikul suurema osa puhke- ja uneajast. Kui laps veedab mõlema vanema juures võrdse osa ajast, siis arvestada ta selle vanema juures elavaks, kelle juures ta loenduse hetkel (31.detsember 2021) elab.
   6. Ühiselamutes elavad (üli)õpilased valivad elukoha 1. punkti järgi.
2. Leibkonnaliikmed – samal aadressil elavad isikud.
3. Partner – vaadeldava isikuga seaduslikus abielus, registreeritud kooselus või registreerimata kooselus isik.
4. Isikuga koos elavate isikute arvu märkimisel tuleb lähtuda punktis 1 toodud juhisest.
   1. Täisealine – inimene, kes on 31. detsembriks 2021 saanud 18-aastaseks (s.t tema sünnikuupäev on enne 31. detsembrit 2003).
   2. Alaealine – inimene, kes 31. detsembril 2021 on alla 18-aastane, s.t ta on sündinud pärast 31. detsembrit 2003 (kaasa arvatud).
5. Väljaspool Eestit elamine loetakse pidevaks olenemata lühemaajalistest käikudest (kokku vähem kui 3 kuud aastas) Eestisse.
   1. Mitte arvestada pidevaks elamiseks väljaspool Eestit:
      1. välisriigis töötamist, kui enamik vabadest päevadest viibitakse oma leibkonna juures Eestis;
      2. õppimist välisriigi üldhariduskoolis (keskkoolis, gümnaasiumis, põhikoolis vms), kui vanematekodu on Eestis;
      3. välisriigis ajateenistuses viibimist ja sõjast osavõttu.
   2. Arvestada pidevaks elamiseks väljaspool Eestit:
      1. kõrgkoolis või keskkoolijärgses kutsekoolis õppimist väljaspool Eestit.
6. Rahvuse määrab vastaja ise. Inimesel on õigus tunnistada end selle rahvuse liikmeks, millega ta tunneb end kõige tihedamini etniliselt ja kultuuriliselt seotud olevat.
7. Inimene oskab keelt, kui tema keeleoskus võimaldab toime tulla tuttavates keelekasutuse olukordades kõnelemisel, kirjutamisel ja lugemisel. Kui Te suudate ennast väljendada tuttavates suhtlusolukordades, saate aru selgest kõnest igapäevaelu teemadel, mõistate üldjoontes lihtsama teksti sisu ja suudate koostada lühikesi tarbetekste (lühiteated, tüüpdokumendi täitmine), siis on see piisav keeleoskustase, et vastata küsimusele jaatavalt. Kui mõni oskus puudub, teine aga tundub ületavat eespool nimetatud nõudeid, siis võiksite seda ikkagi jaatavaks vastuseks pidada. Näiteks võite end arvata keelt oskavaks, kui Te
   1. kõnelete üsna vabalt, kuid ei oska kirjutada;
   2. suudate lugeda võõrkeelset eri- või huvialakirjandust, kuid ei oska rääkida.
8. Emakeeleks märgitakse keel, mis on omandatud varases lapsepõlves esimese keelena ja mida inimene üldjuhul kõige paremini oskab. Vastaja emakeel ei pea kokku langema tema rahvusega. Kurtide emakeel võib olla ka viipekeel. Vanemas eas kurdiks jäänute emakeeleks märgitakse lapsepõlves esimesena omandatud keel.
9. Kohaliku keelekuju või murde all mõeldakse eesti kirjakeelest erinevat kohalikku keelepruuki, mitte võõrkeeli. Niisugust kõnepruuki võidakse nimetada kohalikuks keeleks, murdeks või murrakuks. Kohaliku keelekuju või murde oskajaks loetakse inimest, kes saab sellest keelest aru ja suudab end ka väljendada.
10. Peab omaks mõnda religiooni – märgitakse inimese kohta, kes peab omaks mõnda usku (usutunnistust/religiooni). Kiriku või koguduse liikmesus ei ole seejuures vajalik. Samuti ei ole tähtis, kas inimene on ristitud, kas ta käib regulaarselt kirikus või kuulub mõne muu mittekristliku ühenduse liikmeskonda.
11. Pikaajaline on selline haigus või terviseprobleem, mis on kestnud 6 kuud või eeldatavasti kestab vähemalt 6 kuud. Siia kuuluvad ka pikka aega vaevusi tekitanud terviseprobleemid, mida arst ei ole diagnoosinud. Pikaajalisteks loetakse ka korduvaid terviseprobleeme (nt hooajalised ägenevate haigusnähtudega probleemid nagu allergia), samuti haigusi, mille vaevuseid/nähtusid hoitakse ära või leevendatakse regulaarse ravimite võtmise ja muu raviga. Küsimusega ei täpsustata, milline konkreetne pikaajaline haigus või terviseprobleem inimesel on. Loenduse ajal olevaid ajutisi ja lühiajalisi haigusi või terviseprobleeme selles küsimuses ei arvestata. Terviseprobleemina ei lähe siin arvesse nt kergekujuline lühinägelikkus ega rasedus, kuigi need kestavad kauem kui kuus kuud. Hinnang tuleb anda tervisele üldiselt, mitte tervisele konkreetsel hetkel. Mõeldud on nii vaimset kui ka füüsilist tervist. Näiteks võib kroonilise haiguse või tervisehäirega inimene hinnata oma tervist väga heaks.
12. Küsimusega mõõdetakse pikaajalisi piiranguid, mis tulenevad tervisest, mitte rahalistest, kultuurilistest vms tervisega mitte seotud põhjustest. Ajamääratlus „kuus kuud” käib piirangu kestuse, mitte selle põhjuseks oleva terviseprobleemi kestuse kohta. Inimeste igapäevategevus on töötamine, õpingud, majapidamistööd, enese eest hoolitsemine, suhtlemine teiste inimestega, vaba aja veetmine jne. Tegevuspiirangute korral tuleb hinnata, kas inimene suudaks või ei suudaks seda tegevust ise teha. Siin ei arvestata seda, kui inimene elukorralduse (mitte halva tervise) tõttu ei pese ise aknaid või ei tee muid kodutöid. Tegevuspiirangud peavad olema kestnud vähemalt viimased kuus kuud. Kui tervisest tingitud tegevuspiirang tekkis vähem kui kuus kuud tagasi, tuleb vastuses lähtuda sellest, kas see piirang kestab tõenäoliselt veel vähemalt kuus kuud. Ajutised piirangud, nagu näiteks kipsis käsi, tuleb seega välja arvata; kaks kuud tagasi jala kaotamise tõttu ratastooli jäämisest tingitud tegevuspiirangud aga sisse arvata. Igapäevategevus on oluliselt piiratud, kui inimene ei saa kodutoiminguid iseseisvalt teha ja vajab iga päev toimetulekuks teise inimese abi. Igapäevategevus on piiratud, aga mitte oluliselt, kui inimene saab hakkama abivahendi(te)ga ja teise inimese abi vajab mõne tegevuse juures, aga mitte iga päev. Lastel hinnatakse eakohaseid oskusi, näiteks imiku võimetus iseseisvalt riidesse panna ei ole pikaajalisest terviseprobleemist tulenev tegevuspiirang.

Rahva ja eluruumide loenduse tulemusena saadakse rikkalik ning väärtuslik andmestik, mille põhjal tehtud statistika abil saab langetada kogu ühiskonda mõjutavaid otsuseid ja koostada arengukavasid ning plaane. Andmete esitamise õigsus on oluline, sest selle põhjal saab otsustada, kuhu on tarvis rajada teid ja koolimaju, kus on vaja suurendada valmisolekut hoolekandeks. Osa andmestikust valmistatakse ette rahvusvaheliseks kasutamiseks, et võrrelda Eestit Euroopa Liidu teiste riikidega. Loendusandmete põhjal valminud statistika avaldatakse statistikaameti veebilehel, kus sellega saavad tutvuda kõik huvilised.

Allpool on esitatud mõned näited, mida rahvaloenduse andmetega teha saab.

Eesti elu areng – aegread

Rahvaloenduste andmeid võrreldes on võimalik jälgida Eesti elu arengut: kuidas on muutunud inimeste haridustase, ametite jaotus, leibkondade ja perekondade koosseis, eluhooned ja -ruumid ning elamistingimused.

Rahvastikuarengu hindamise ja prognoosimise alusandmestik

Rahvaloenduse andmete alusel saab arvutada selliseid olulisi rahvastikuarengu näitajaid nagu keskmine laste arv naise kohta.

Kohalikud omavalitsused ja loendus

Rahvaloenduse andmed kogutakse kogu Eestis ja nii saab neid avaldada ka kõige väiksemate omavalitsuste kohta. Iga valla põhiandmed on vabalt kättesaadavad, samuti saab võrrelda oma valla andmeid naabervalla omadega, maakonna või Eesti keskmisega.

Erinevalt varasematest rahvaloendustest saadakse seekord suurem osa andmeid riiklikest andmekogudest. Valikküsitluse eesmärk on koguda Eestis elavate inimeste kohta infot, mida registrites ei ole, ja hinnata registrite põhjal kokku pandud info kvaliteeti. Lisaks küsitakse nii rahvust kui ka emakeelt, mis on küll olemas rahvastikuregistris, aga loenduse küsimustikus saab mõlema puhul märkida kaks valikut. Isik täidab enda ja temaga samal aadressil elavate alaealiste leibkonnaliikmete isikuankeedid. Vähemalt 15-aastased isikud saavad ka ise oma ankeedi täita.

Küsitakse järgmist infot.

• Praeguse elukoha aadress

Kuna alati ei vasta rahvastikuregistris registreeritud aadress sellele, kus isik tegelikult elab, ei ole elukohainfo ankeedis ette täidetud, vaid palume inimesel oma praeguse elukoha aadress ise sisestada. Aadressiinfot kasutatakse küsitluse puhul vaid töötluse eesmärgil, et saada teada, millistelt aadressidelt ei ole veebiküsitlusega kõik ankeedid laekunud ning kuhu peab minema küsitleja. Seetõttu on küsitluse edukaks korralduseks oluline teada, kus inimesed küsitluse ajal päriselt elavad. Saadud infot ei jaga statistikaamet teiste asutustega. Samuti ei tee me saadud info põhjal muudatusi registrites.

• Samal aadressil elavate inimeste arv

Vastus annab meile infot selle kohta, kas sellelt aadressilt on veebi kaudu laekunud kõigi elanike vastused. Juhul, kui aadressil elavate inimeste arv on märgitud suurem kui saadud ankeetide arv ja aadress on sattunud valimisse, võtab selle valimiaadressi elanikega ühendust küsitleja ning kogub puuduolevate elanike vastused.

• Alaealiste leibkonnaliikmete info
• Samal aadressil elava partneri (elukaaslane, abikaasa) info

Veebiankeedis küsitakse vastajalt tema täisealiste leibkonnaliikmete e-posti aadresse, et saata ka neile kutse küsitlusel osaleda. Kutse saadetakse vaid juhul, kui sellele e-posti aadressile ei ole veel kutset saadetud. E-posti aadresside kirjapanek ei ole kohustuslik, sellest küsimusest on võimalik vastamata üle liikuda.

• Eestisse sisserände (sh tagasirände) info

Rändeküsimused annavad hea pildi Eesti inimeste viimase kümne aasta rände kohta. Näiteks saame teada, mis mahus ja millistest riikidest on siia (tagasi) rännatud. Rändeküsimuste oluline eesmärk on hinnata olemasoleva rändestatistika kvaliteeti.

Loe lisaks: https://rahvaloendus.ee/et/uudised/rahvaloendus-toob-randeteemalisse-teadmatusse-selgust

• Rahvus

Ehkki inimese rahvus on olemas ka rahvastikuregistris, on seekordsel loendusel esimest korda võimalik soovi korral märkida kaks rahvust. Teadlaste ja ametnike huvi on saada teada, kui palju on Eestis inimesi, kes peavad omaks kahte rahvust. Loendustulemustega tekib usaldusväärne alus tõenduspõhise keele-, rahvus- ja lõimumispoliitika kujundamisele, vastavate riiklike arengukavade koostamisele ning nende täitmise jälgimisele. Loe lisaks: https://rahvaloendus.ee/et/uudised/rahvaloendusel-selgub-kahe-emakeele-ja-kahe-rahvusega-elanike-arv

• Keelte (sh emakeele) ja murrete oskus

Küsimus võimaldab hinnata elanike keeleoskust ja selle muutumist ajas. Küsitlusega saab riik olulist geograafilist infot selle kohta, millistes piirkondades teatud keeleoskusega inimesed elavad.

Ehkki emakeeleinfo on olemas ka rahvastikuregistris, on seekordsel loendusel esimest korda võimalik soovi korral märkida kaks emakeelt. Teadlaste ja ametnike huvi on teada saada, kui palju on Eestis inimesi, kes peavad omaks kahte emakeelt. Loendustulemused on usaldusväärne alus tõenduspõhisele keele-, rahvus- ja lõimumispoliitika kujundamisele, vastavate riiklike arengukavade koostamisele ning nende täitmise jälgimisele. Loe lisaks: https://rahvaloendus.ee/et/uudised/rahvaloendusel-selgub-kahe-emakeele-ja-kahe-rahvusega-elanike-arv

Murdeoskuse küsimine võimaldab välja selgitada, kuivõrd aktiivses kasutuses on eesti keele kohalikud keelekujud ning kui palju on eri piirkondades nende kõnelejaid. Samuti annab võrdlus eelmise loenduse tulemustega võimaluse hinnata, milline on olnud murdekeelte käekäik viimase kümne aasta jooksul. See teave annab nii riigile kui ka eri pärimuskultuuride esindajatele olulise aluse vastavate programmide arendamiseks ning toetamiseks. Loe lisaks: https://rahvaloendus.ee/et/uudised/rahvaloendusel-saame-teada-mis-keeli-ja-murdeid-eesti-inimesed-oskavad

• Usuline kuuluvus

Rahvaloenduse tulemused annavad võrdlusmomendi ja võimaluse tuvastada ja jälgida inimeste usulise identiteedi pikaajalisi trende. Näiteks saab võrrelda, kas noorema põlvkonna suhtumine usku erineb vanemate põlvkondade omast ning missugune on eri religioonide levik Eestis.

Religiooniga seotud loendustulemusi saab kasutada eri eluvaldkondades. Ühelt poolt on see oluline info teadlastele ühiskonda puudutavate prognooside, järelduste ja üldistuste tegemisel. Teiselt poolt on rahvaloendusest saadud teave vajalik ka poliitika planeerimisel. See puudutab nii kodanikuühiskonda, rahvastikku ja kultuuri kui ka riiklikku välissuhtlust ning turvalisuspoliitikat. Loe lisaks: https://rahvaloendus.ee/et/uudised/rahvaloendus-annab-unikaalse-pildi-inimeste-seotusest-usuga

• Pikaajalise haiguse või terviseprobleemi olemasolu ja tervisest tulenevad igapäevategevuse piirangud

Rahvaloenduse üks eesmärke on uurida, milline on Eesti rahva tervis ja kuidas on see viimase kümne aasta jooksul muutunud. Kuna rahvaloendus on Eesti kõige suurem uuring ja selle valikküsitlus kaasab väga palju elanikke, saab loenduse tulemuste abil hea pildi inimeste tervise kohta. Samuti aitab see hinnata, mis piirkondades riigi ja omavalitsuse abi ja teenuseid kõige rohkem vajatakse. Loe lisaks: https://rahvaloendus.ee/et/uudised/rahvaloendusel-selgub-kui-haigeks-eesti-elanikud-end-peavad

Küsitlus, kui loendaja helistab või külastab kodusid, algab 1. veebruaril 2022 ja kestab kuni 28. veebruarini 2022. Rahvaloendaja küsitleb vaid neid valimisse kuuluvatel aadressidel elavaid inimesi, kes pole veebiküsimustikule vastanud.

Kui kõik samal aadressil elavad inimesed vastavad internetis, siis ei pea loendaja nende inimestega kontakti otsima.

Kui inimene pole ankeedi täitmisega alustanud või on jätnud selle pooleli, siis püüab loendaja küsitletavaga ühendust saada esmalt telefonitsi. Kui see ei õnnestu, siis tuleb tal kohale minna. Pooleli jäänud ankeedi puhul küsib loendaja ainult vastamata jäänud küsimusi. Igal loendajal on oma eluruumide aadresside töönimekiri ehk loendaja ei lisa ise uusi aadresse.