Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Korduma kippuvad küsimused

Millal rahvaloendus toimub?

Loendusmoment on 2021. aasta 31. detsembri varahommik kell 00.00. Loendusmoment tähendab, et kõik andmed tuleb esitada selle kuupäeva seisuga, isegi kui info on pärast seda muutunud. Näiteks kui 31. detsembril sünnib perre laps, siis tema kohta andmeid ei koguta. Veebis saab ise küsimustikule vastata ajavahemikus 28.12.2021–15.01.2022. Neid, kes veebis vastanud ei ole ja kes kuuluvad küsitluse valimisse, küsitleb loendaja telefoni teel või külastades ajavahemikus 22.01.2022–20.02.2022.

Kuidas rahvaloendus toimub?

Statistikaamet kasutab aasta lõpus toimuval rahva ja eluruumide loendusel peamiselt riiklikes andmekogudes olevaid andmeid. Lisaks palutakse valikküsitlusega inimestelt enesehinnangulist infot, mille kohta registrites andmed puuduvad. Lühikesele veebiküsitlusele (ühe inimese kohta kulub aega keskmiselt 5–7 minutit) vastamine on kohustuslik küsitluse juhuvalimisse kuuluvatel aadressidel elavatele inimestele, kuid sellele saavad vastata ka kõik teised Eesti elanikud. Loenduse teises etapis hakkavad küsitlejad vastuseid koguma nendelt valimisse kuuluvatel aadressidel elavatelt inimestelt, kes veebi teel vastanud ei ole.

Kes saavad vastata loenduse küsitlusele?

E-küsitlusele on oodatud vastama kõik, kelle püsielukoht on Eesti Vabariigis, ka need, kes ajutiselt (kuni 12 kuud) viibivad välisriigis. Loendusel osaleval isikul peab olema Eesti Vabariigi isikukood. Loendusmomendi seisuga (31.12.2021) alla 15-aastased isikud loenduskeskkonda sisse logida ei saa, nende eest oodatakse vastama lapsevanemaid. Loenduse teises etapis hakkavad küsitlejad vastuseid koguma juhuvalimisse (ca 30 000 asustatud eluruumi) kuuluvatel aadressidel elavatelt inimestelt, kes veebi teel vastanud ei ole.

Mis küsimusi rahvaloendusel esitatakse?

Varasematest rahvaloendustest erinevalt saadakse seekord suurem osa andmeid riiklikest registritest. Inimestelt küsitakse vaid seda, millele ühestki registrist vastuseid ei leia.

Küsitakse järgmist infot:

  • partneri info (elukaaslane, abikaasa), kes elab samal aadressil;
  • võõrkeelte oskus;
  • murrete oskus;
  • religioon;
  • tervisega seotud piirangud.

Statistikaameti väljatöötatud küsitlusankeedi leiab siit.

Kui palju aega kulub loendusküsimustikule vastamiseks?

Registriandmete kasutamine säästab tuntavalt aega, e-küsimustiku saab ühe inimese kohta täita vähem kui kümne minutiga.

Kuidas on tagatud andmete turvalisus?

Rahva ja eluruumide loendusel kogutud andmeid kaitstakse statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtete ja isikuandmete kaitse nõuete kohaselt. Andmete kaitsmise kohustus tuleneb nii isikuandmete kaitse seadusest kui ka statistikaga seotud õigustest. Isikuandmete töötlemisele on seatud ranged turvanõuded, mille järgimine tagab, et statistikaametile esitatud andmed on hoolikalt kaitstud ning neid kasutatakse ainult statistilisel ja teaduslikul eesmärgil.

Kas loendus on kohustuslik?

Rahva ja eluruumide loendusel palutakse lühikese valikküsitlusega inimestelt ainult seda infot, mille kohta registrites andmed puuduvad. Küsitluse juhuvalimisse kuuluva ca 30 000 asustatud eluruumi ca 60 000 elanikule on riikliku statistika seaduse kohaselt loendusel osalemine kohustuslik. Kõik ülejäänud on samuti oodatud osalema ja andma oma vastused rahva ja eluruumide e-loendusel. Usku ja tervist puudutavatele küsimustele vastamine on kõigile vabatahtlik.

Elan välismaal, kas ma pean ka loendusel osalema?

Kui püsielukoht on Eestis, siis on loendusel osalemine kohustuslik. Kui püsielukoht on välisriigis, siis ei kuuluta Eestis loendatavate isikute hulka.

Miks esitatakse loendusel selliseid küsimusi?

Kõigi riikide jaoks kohustuslikele küsimustele saab statistikaamet vastused riiklikest andmekogudest. Lisaks soovivad Eesti teadlased infot, mida registrites ei ole. Teadlaste soovidele vastu tulles lisas statistikaamet ankeeti küsimused võõrkeelte ja murrete oskuse, usu ning terviseprobleemidest tingitud piirangute kohta.