Elukoht ja soo-vanusjaotus

Eestis elab 31.12.2021 seisuga 1 331 824 inimest. Seda on 37 369 inimese võrra enam kui 2011. aasta rahvaloendusel loendatud sai, ehk rahvaarv kasvas 10 aastaga ligi 3%. Meeste ja naiste osatähtsus rahvastikus on ühtlustumas. Kui 2011. aasta rahvaloenduse ajal oli mehi rahvastikust 46,4% siis nüüd on 47,6%.

Eesti rahvastik on kasvanud, aga ka vananenud. Vanuserühmade kaupa vaadates on võrreldes 2011. aasta rahvaloendusega veidi suurenenud 0–14-aastaste laste arv, kuid veelgi rohkem on kasvanud pensioniealiste arv; tööealise elanikkonna arv jätkab kahanemist.

Vaata graafikult, kuidas on nende kolme vanuserühma suurus alates 1959. aasta rahvaloendusest muutunud.

Rahvastikupüramiid

Uuri rahvastikupüramiidi rakendusest, kuidas rahvastik kogu Eestis ja eri piirkondades (maakondades, omavalitsustes, linnades) sooliselt ja vanusegruppide kaupa jaotub ning võrdle andmeid eelmiste loendustega.

Muu hulgas pane tähele järgmist:

• 80-aastaste ja vanemate inimeste arv on nii meeste kui ka naiste arvestuses suurem kui varasematel loendustel.
• Viljakasse ikka (üle 20 eluaasta) on jõudnud naised, kes sündisid pärast Eesti taasiseseisvumist, mis tähendab, et praegu on viljakas eas naisi tunduvalt vähem kui 10 või 20 aastat tagasi.
• 0–4-aastaseid lapsi on veidi rohkem kui 2000. aastal ja veidi vähem kui 2011. aastal. 5–14. aastaseid lapsi on rohkem kui 2011. aastal, kuid vähem kui 2000. aastal. 15–19-aastaseid on võrdväärselt 2011. aastaga, aga palju vähem kui 2000. aastal.
• Eestlaste osakaal on alla 30-aastaste seas märgatavalt suurem kui vanemate inimeste seas.
• Venelasi on enim tööealiste ja vanemate inimesti seas, eriti vanemaealiste naiste seas.
• Ukrainlasi on enim tööealiste meeste seas – märgatavalt rohkem kui tööealiste naiste seas. 2000. ja 2011. aasta loendustel ukrainlastest meeste ja naiste vanuselises jaotuses suuri erisusi ei olnud.
• Enamik mitte-eestlastest elab linnalistes asustuspiirkondades Põhja-Eestis (peamiselt Harjumaal) ja Kirde-Eestis (peamiselt Ida-Virumaal).
• Kõige vähem elab mitte-eestlasi Hiiumaal.

Link rakendusele

Teine elukoht

120 000 eestlasel on teine elukoht

Ligi 120 000 ehk 9% elanikest oli lisaks püsielukohale ka teine elukoht. Teine elukoht võib olla nii Eestis kui välisriigis, kuid mitte samas omavalitsuses, kus on püsielukoht. Eestis omas teist elukohta 93 000 inimest ja välismaal 27 000 inimest. Kõige sagedasem teise elukoha välisriik on Soome, kus asuvad enam kui pooled välismaistest teistest elukohtadest. Eestisiseselt on teised elukohad jagunenud pea pooleks – kas püsielukohaga samas maakonnas või erinevas maakonnas. Kõige rohkem teise elukoha omanike leiab Võrumaalt, kus 11% elanikest omab teist elukohta. Teise elukoha omamine on meeste hulgas levinuim kui naiste hulgas – vastavalt 10% ja 8%. Välismaal on teine elukoht 2,9% meestest ja 1,2% naistest.