Rahvastiku majanduslik aktiivsus, elatusallikad ja tööränne

Rahvastiku töövõime kirjeldamiseks määrati igale 15-aastasele ja vanemale inimesele tema peamine majanduslik tegevus 2021. aasta viimasel täispikal töönädalal, s.o 13.–19. detsembril, eri registrite põhjal. Rahvastiku majanduslikku aktiivsust kirjeldabki selle peatüki esimene tunnus tööhõiveseisund. Olulist infot rahvastiku hakkamasaamise kohta näitab ka see, millest inimesed 2021. aastal peamiselt elatusid. Seda kirjeldab tunnus peamine elatusallikas.

Tööga hõivatud inimeste kohta uuriti registrite põhjal täpsemalt veel,

  • kas nende põhitööks on ettevõtlus (tunnus tööalane seisund),
  • kus nende põhitöökoht asub (tunnus töökoha asukoht),
  • mis alal nad peamiselt tegutsevad (tunnus tegevusala) ja
  • mis liiki ametit nad põhitöökohal peavad (tunnus amet).
     

Tööhõiveseisund

Tööga hõivatuid on 6 protsendipunkti enam kui eelmisel loendusel

Kõikidest 15-aastastest ja vanematest inimestest olid 2021. aasta viimase töönädala (13.–19. detsember) ehk uuringunädala ajal tööga hõivatud 58% (642 391). Tööga hõivatute sekka arvati ka inimesed, kes ajutiselt töölt eemal (nt tasustatud lapsehoolduspuhkusel) viibisid. Töötuid ehk inimesi, kes uuringunädala ajal ei töötanud, kuid aktiivselt tööd otsisid, on 4% (43 832). Ülejäänud 38% (427 809) 15-aastastest ja vanematest moodustab majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku ehk pensionärid ja kapitalitulu saajad (21%), õppurid (6%) ning inimesed, kes teadmata põhjustel ei töötanud ega otsinud aktiivselt tööd (11%).

Võrreldes 2011. aastaga on hõivatute osatähtsus 15-aastaste ja vanemate seas kasvanud 6 protsendipunkti võrra 58%-le. Seda peamiselt pensionäride, aga veidi ka töötute ja õppurite arvelt. Hõivemäära tõusu taga on ilmselt nii see, et majandus ongi paremal järjel, kui ka see, et põhilisse töötegemise ikka on jõudnud taasiseseisvumisaja beebibuumi ajal sündinud. Õppureid aga on vähem, sest gümnaasiumi- või ülikoolieas noori on vähem. Huvitav on see, et vaatamata rahvastiku vananemisele on mittehõivatud pensionäride osatähtsus vähenenud. Selle taga võib-olla vahepealne pensioniea tõus, vanemate inimeste parem tervis ehk suurem töövõimekus, aga mõne valdkonna puhul kindlasti ka tööjõupuudus, mistõttu vanemaealised tihti jätkavad töötamist.

15–64-aastaste naiste seas on hõivatuid rohkem kui meeste seas

Kõiki 15-aastaseid ja vanemaid vaadates on meessoost hõivatute osatähtsus 4 protsendipunkti võrra suurem (mehed 60%, naised 56%), kuid see on tingitud naiste kõrgemast elueast ehk naiste seas on rohkem pensioniealisi, kes enam tööd ei tee. Vanuses 15–64 on naiste seas rohkem hõivatuid (73%) kui meeste seas (68%). Erinevus on kõige suurem 50–64-aastaste vanuserühmas (78% vs. 70%). Töötuid ehk aktiivseid tööotsijaid on meeste ja naiste hulgas sarnases osas – 4%.

Ida-Viru ja Valga maakonnas on tööga hõivatud alla poole 15-aastastest ja vanematest

Enim on hõivatuid ootuspäraselt Harju (62%) ja Tartu maakonnas (60%) ehk piirkondades, kus asub suurem osa töökohtadest ja õppuritest, kes valmistuvad tööturule suundumiseks (Tartumaal on õppureid 8%, mujal ligi 6%). Kõige kõrgem on hõivemäär Tallinna ja Tartu lähivaldades, n-ö väikelinnalistes piirkondades, ulatudes 70%-ni. Vähim on hõivatuid maalistes piirkondades, kõige vähem Ida-Viru (48%) ja Valga maakonnas (50%), kus on ka suurim registreeritud töötute osakaal (Ida-Viru 5,6%, Valga 5,1%). Nii Ida-Virus kui Valgas mõjutab tööhõivet ka rahvastiku koosseis – võrreldes teiste Eesti maakondadega on seal suurem pensionäride osakaal (Ida-Viru 29%, Valga 26%).

Venelaste hulgas on 6 protsendipunkti võrra vähem hõivatuid kui eestlaste seas

Eesti rahvusest 15-aastastest ja vanematest on hõivatud 60% ja töötud 3%. Venelaste hulgas on lausa 6 protsendipunkti võrra vähem hõivatuid, seda peamiselt pensionäride, aga ka töötute ja majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku arvelt. 10 aastat tagasi oli eesti ja vene rahvusest hõivatute suhe sarnane praegusega, kuid toona oli venelaste hulgas töötuid rohkem. Teistest rahvustest inimestest veidi üle poole (52%) on tööga hõivatud, kuid registreeritud töötute osatähtsus on ka väga madal (3%). Umbes viiendik (19%) neist uuringunädalal teadmata põhjustel tööd ei teinud ega ka otsinud. Arvestama peab aga, et sellesse gruppi kuuluvad ka inimesed, kes ülejäänud aasta elasid küll töö või õpingute tõttu Eestis, kuid võimalik, et olid uuringunädalaks juba Eestist lahkunud.

Rahvus (15 a ja vanemad)

Aasta

Hõivatu (%)

Töötu (%)

Pensionär või kapitalitulu saaja (%)

Õppur (%)

Muu mitteaktiivne (%)

Rahvused kokku

2021

58

4

21

6

11

2011

52

6

27

8

7

Eestlane

2021

60

3

20

7

10

2011

54

5

25

9

7

Venelane

2021

54

5

25

5

12

2011

48

10

28

6

8

Muud rahvused

2021

52

3

22

4

19

2011

48

7

35

3

7

Madalama haridustasemega inimeste hulgas on enim tööturul mitteaktiivseid

Andmetest paistab välja ka loogiline positiivne seos hõiveseisundi ja kõrgeima omandatud haridustaseme vahel. Vaadates 30–64-aastaste rühma, on näha, et suurim on hõivatute määr kõrgharitute seas (84%) ning väikseim põhi- või madalama haridusega inimeste seas (62%). Kusjuures madalama haridusega inimeste seas ei ole hõivatuid vähem ainult registreeritud töötute arvelt, vaid suurima osa moodustavad hoopis inimesed, kes teadmata põhjustel uuringunädalal tööd ei teinud ega ka otsinud (26% ehk 18 864 inimest).

Haridustase (30–64 a)

Hõivatu (%)

Töötu (%)

Pensionär või kapitalitulu saaja (%)

Õppur (%)

Muu mitteaktiivne (%)

Põhiharidus

62

8

3

1

26

Keskharidus

76

6

3

1

15

Kõrgharidus

84

4

2

1

10

Peamine elatusallikas

Peamine elatusallikas on peamine rahaline või muul kujul saadud sissetulek, millest isik elatus 2021. aastal. Kõik alla 15-aastased loetakse teiste isikute ülalpidamisel olevaks.

Pensionist elatuvate inimeste osakaal on vähenenud

15-aastaste ja vanemate hulgas on levinuim elatusallikas mõistetavalt palk või töötasu – see on peamine elatusallikas 54% jaoks. 23% üle 15-aastastest elatub peamiselt pensionist, 11% toetustest, stipendiumitest või hüvitistest (näiteks lastetoetused, toimetulekutoetus, puudega seotud toetused) ja teiste isikute ülalpidamisel on 7%. Mõne muu elatusallikaga inimesed moodustavad rahvastikust marginaalse osa.

Võrreldes eelnevate loendustega on palga või töötasu osakaal peamise elatusallikana pidevalt suurenenud. Kui 2000. aastal oli palk peamiseks elatusallikaks 46%-l üle 15-aastastest ja 2011. aastal 48%-l, siis 2021. aastal juba 54%-l. Sarnases taktis on vähenenud teiste isikute ülalpidamisel olevate inimeste osakaal, mis 2000. aastal oli 15%, 2011. aastal 12% ning 2021. aastal 7%. Pensioni osatähtsus peamise elatusallikana on viimase 10 aastaga 6 protsendipunkti võrra vähenenud vaatamata sellele, et pensioniealiste inimeste hulk on suurenenud.

 

Palk, töötasu (%)

Ettevõtjatulu, tulu talupida­misest (%)

Pension (%)

Toetus, stipendium, hüvitis (%)

Teiste isikute ülalpidamisel (%)

Asutuse ülalpida­misel (%)

Muu elatus­allikas (%)

2000

46

2

27

6

15

1

3

2011

48

2

29

5

12

1

3

2021

54

2

23

11

7

1

2

Vanusegruppidest eristuvad selgelt 65-aastased ja vanemad inimesed, kelle peamiseks elatusallikaks on mõistetavalt pension (86%). Küll aga on võrreldes 10 aasta taguse ajaga kahekordistunud nende pensioniealiste arv, kelle peamiseks elatusallikaks on töötasu – 2011. aastal oli neid 5%, nüüd aga juba 10%.

Sugude lõikes paistavad peamisest elatusallikast rääkides silma mitmed erisused. Nii meeste kui ka naiste seas on kõige rohkem neid, kes elatuvad peamiselt palgast, kuid meeste seas on neid suhteliselt rohkem – 59% –, naiste seas aga 50%. Ka teiste isikute või asutuste ülalpidamisel on rohkem mehi (9%) kui naisi (6%). Samas on pension peamiseks elatusallikaks rohkem just naiste jaoks – 28% (meeste 18% vastu). Ka toetusest, stipendiumist või hüvitisest elatujaid on naiste seas suhteliselt rohkem (13%) kui meeste seas (8%), kuid ettevõtjatulu on elatusallikaks seevastu pigem meestel (2,5%) kui naistel (0,9%).

Tööalane seisund

Tööalane seisund viitab sellele, mis rollis inimene oma põhilisel töökohal on, st kas ta on palgatöötaja, ettevõtja vm. Põhitöökohaks loetakse omakorda töökohta, kus inimene 2021. a viimasel täispikal töönädalal ehk uuringunädalal töötamise registri alusel kõige suurema töökoormusega töötas (kui tal oli mitu töökohta) või kust ta sai suuremat tasu.

Meestest on ettevõtjad 6%, naistest vaid 3%

Uuringunädalal loendati Eestis 642 391 tööga hõivatut. Enamus hõivatutest (96%) on oma põhitöökohal palgatöötajad, võrdsel määral ehk 2% on nii palgatöötajatega ettevõtjaid kui ka üksikettevõtjaid (kokku 4%). Muid hõivatuid ehk pereettevõttes palgata töötajaid on 0,1%. Võrreldes naistega on tööga hõivatud meeste seas rohkem ettevõtjaid, moodustades kokku 6% kõigist. Naistest on palgatöötajad 97% ning vaid 3% põhitööks on ettevõtlus.

Vanuste lõikes on näha, et vanemate seas kasvab ettevõtjate osakaal ja väheneb palgatöötajate osakaal, kuid palgatöötajaid on siiski igas vanuserühmas kõige rohkem. Kui 15—29-aastastest on palgatöötajad 99% ja ettevõtjad 1%, siis 65-aastaste ja vanemate hulgas on palgatöötajaid 89% ja ettevõtjaid 11%. Siiski on üle 65-aastased ettevõtjad peamiselt üksikettevõtjad, mitte palgatöötajatega ettevõtjad.

Võrreldes eelnevate loendustega on kasvanud palgatöötajate ja kahanenud ettevõtjate, kellel see on peamine tööalane seisund, osakaal. Kui 2000. aastal oli ettevõtjaid 7,1% hõivatutest ja 2011. aastal 7,4%, siis 2021. aastal oli ettevõtjaid vaid 4,2%. Palgatöötajaid oli 2000. aastal 89%, 2011. aastal 91% ja 2021. aastal 96%.

Töökoha asukoht

Töökoha asukoht on hõivatud inimese põhitöökoha asukoht. Kui isik töötas allüksuses, mille asukoht erines tööandja peamisest asukohast, siis on arvestatud allüksuse asukohta. Kahjuks ei ole veel registritest võimalik tuvastada, kas isik tegi tegelikult hoopis kaugtööd. Eemalt töötamise kohta on kogutud andmeid Eesti tööjõu-uuringuga, mille kohaselt 2021. aasta IV kvartalis tegi 28% hõivatutest kaugtööd [1]. Suurem oli kaugelt töötamise määr naiste seas (30%) kui meeste seas (26%). Enim töötasid kaugelt 25—34-aastased (36% neist).

Välismaal töötab 0,3% Eesti alalistest elanikest

2021. aasta rahvaloenduse andmetel asub 99,7% tööga hõivatud Eesti elanike põhitöökoht Eestis. Ainult 0,3% ehk 1651 inimest käib tööl välismaal. Välismaal töötajate arv on võrreldes eelmise, 2011. aasta loendusega vähenenud 15 korda. Selline suur erinevus on põhjustatud teistsugusest metoodikast, mille järgi ei loeta Eesti elanikeks enamikku välismaal töötajatest, sest nad veedavad suurema osa aastast välisriigis. Välismaal töötavatest eesti inimestest 75% on mehed ja 25% naised.

14% inimeste töökoht asub elukohast erinevas maakonnas

Eestis töötavatest inimestest 61,5% töötab elukohaga samas kohalikus omavalitsuses, 24,5% töötab küll elukoha maakonnas, kuid elukohast erinevas KOV-is. Seega jääb enamuse ehk 86% inimeste töökoht elukohaga sama maakonna piiridesse. Ülejäänud 14% liigub töö tegemiseks üle maakonna piiri, kui nad ei ole leidnud võimalust töötada kodust.

Võrreldes meestega töötavad naised üldiselt kodule veidi lähemal – ainult 12% töökoht on elukohast erinevas maakonnas (meestel 17%), 22%-l naistest oli töökoht elukoha maakonnas, kuid erinevas KOV-is (meestel 27%) ning 66%-l naistest oli töökoht elukoha KOV-is (meestel 56%).

43% hõivatute töökoht asub Tallinnas

Suurem osa töökohtadest asub suurtes linnades, peamiselt Tallinnas ja Tartus. Tallinnas töötab 43% kõigist hõivatutest (eelmise loenduse ajal 39%), kuid 1/3 Tallinnas töötavatest ei ela seal. Mitte-Tallinna elanikest töötab Tallinnas lausa viiendik (21%). Tartus töötab 9,2% kõigist hõivatutest, kellest 57% ka elab Tartus. Ülejäänud 43% elab väljaspool Tartut, kuid peamiselt siiski lähivaldades.

Tegevusala

Tegevusala osutab inimese töökoha ehk asutuse või ettevõtte majandusliku tegevuse laadile. Kui isik töötas allüksuses, mille tegevusala erines tööandja põhitegevusalast, siis on arvestatud allüksuse tegevusala.

Teenindussektor kasvab, muud sektorid kahanevad

Enamik hõivatutest, täpsemalt 71%, on tegevad teenindussektoris. Teeninduses tegutsevate hõivatute osatähtsus on alates üle-eelmisest ehk 2000. aasta rahvaloendusest sujuvalt kasvanud, kokku 10 protsendipunkti võrra, seda nii tööstus- kui primaarsektori arvelt. Tööstussektoris töötas 2021. aasta lõpus 26% ning primaarsektoris (põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus) ainult 3% Eesti hõivatutest.

Naaberriikidest on Eesti kõige sarnasem Leeduga [2], kus rahvastik jaotub sektorite vahel täpselt samamoodi. Lätis [3] on Eestiga võrreldes veidi suurem rõhk primaarsektoril (7%), Soomes [4] teenindaval sektoril (76%).

Primaarsektoris töötavate inimeste hulk on 10 aastaga veelgi vähenenud, kuid ilmselt pole see trend veel peatumas, sest enam kui pooled (53%) primaarsektoris töötavatest hõivatutest on 50-aastased või vanemad.

Naiste osatähtsus on kõige suurem tervishoius, meeste oma ehitussektoris

Eesti tööturgu ilmestab jätkuvalt ka sooline segregatsioon tegevusalade lõikes. Meestest töötab primaarsektoris 4,1%, naistest vaid 1,7%. Töötlevas sektoris töötab meestest 37,7% ning naistest 16%. Teenindavas sektoris töötab 58,2% meestest ning lausa 82,3% naistest.

Naised on koondunud sotsiaalhoolekandesse (86%), haridusse (83%) ja tervishoidu (75%). Mehed moodustavad üle kolmveerandi töötajaskonnast ehituses (89%) ja mäetööstuses (85%). Maalistes piirkondades on erinevus meeste ja naiste tehtavate tööde vahel suurem kui linnalistes või väikelinnalistes piirkondades.

Täpsemate tegevusalade kaupa vaadates on 10 aastaga 5,4 korda kasvanud tööhõivega tegelevate inimeste ehk värbajate jmt arv (kasv 6400 inimese võrra). Programmeerijate arv on kasvanud 2,6 korda (kasv 10 911 inimese võrra) ja täpselt sama palju on kasvanud ka infoalase tegevusega hõivatute arv (kasv 2079 inimese võrra). Arvuliselt kõige rohkem töötajaid on lisandunud programmeerimisalale (10 911), kaubandusse (9322) ja tervishoidu (7093).

Võrreldes 2011. aastaga tegeleb 6 korda vähem inimesi toornafta ja maagaasi tootmisega (2645 inimese võrra vähem). Kaks korda vähem inimesi tegeleb nahatöötluse ja -toodete tootmisega (632 inimese võrra vähem). Arvuliselt kõige rohkem on inimesi lahkunud rõivatööstusest (3240), toornafta ja maagaasi tootmisest (2645) ja hoonete ehitusest (1958).

Loendusel tööhõiveteemas vaatluse all olnud töötajatest noorimad (15–29-aastased) leiavad enim rakendust kaubanduses (17%). Pensioniealistest hõivatutest (65-aastased ja vanemad) on kõige suurem osa tegevad haridusalal (14%).

Amet

Amet näitab, mis laadi tööd inimene oma põhitöökohal teeb. Töötamise laad on määratud põhiliste ülesannete ja eesmärkidega töökohal vastavalt ametite klassifikaatorile (ISCO-08).

Suurima ametirühma moodustavad tippspetsialistid

Kõige arvukamalt on 2021. aasta lõpus hõivatute seas tippspetsialiste (21%), järgnevad teenindus- ja müügitöötajad (15%). Juhte on 9%. Ametirühmadest  kõige vähem on sõjaväelasi (0,5%). Enim, 1,6 korda, on kasvanud kontoritöötajate ja klienditeenindajatena tegutsevate inimeste arv. Pea 1,5 korda on kasvanud ka lihttööliste ja tippspetsialistide arv. Samas on nüüd 2 korda vähem sõjaväelastena töötavaid inimesi, veerandi võrra on vähenenud ka primaarsektoris tegutsevate oskustööliste arv.

Naised on pigem tippspetsialistid, mehed aga juhid

Meeste seas on enim oskus- ja käsitöölisi (22%). Naistest moodustavad kõige suurema osa tippspetsialistid (27%). Kuid näiteks juhtivatele positsioonidele hõivatuid on meeste hulgas siiski suhteliselt rohkem kui naiste hulgas.

Amet

Mehed ja naised (%)

Mehed (%)

Naised (%)

Tippspetsialistid

21

15

27

Teenindus- ja müügitöötajad

15

8

22

Oskus- ja käsitöölised

13

22

5

Tehnikud ja keskastme spetsialistid

12

11

13

Lihttöölised

10

9

11

Seadme- ja masinaoperaatorid ning koostajad

10

16

4

Juhid

9

12

7

Kontoritöötajad ja klienditeenindajad

8

5

12

Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja jahinduse oskustöölised

1

1

1

Sõjaväelased

1

1

0

Kui tegevusalade kaupa oli tuvastatav sooline horisontaalne segregatsioon, siis ametialade kaupa vertikaalne segregatsioon. Teenindus- ja müügitöötaja ning kontoritöötaja ja klienditeenindajana töötavad ligikaudu 75% ulatuses naised. Peamiselt meeste päralt on järgmised ametirühmad: seadme- ja masinaoperaatorid ning koostajad, oskus- ja käsitöölised ning sõjaväelased.

Tippspetsialistid on koondunud suurtesse linnadesse

Tallinnas ja Tartus töötavate inimeste puhul moodustavad suurima rühma tippspetsialistid (27%), järgnevad teenindus- ja müügitöötajad (16%). Ülejäänud Eestis aga on kõige rohkem oskus- ja käsitöölisi (17%). Ülejäänud Eestis töötavate meeste seas on palju ka lihttöölisi. Väljaspool Tallinnat ja Tartut teenivad naised leiba kõige suuremas osas teenindus- ja müügitöötajatena.

Põhiharidusega rahvastik töötab peamiselt lihttöölisena, keskharidusega inimesed teeninduses ja kõrgharitud tippspetsialistina

Põhi- või madalama haridusega hõivatuid on kõige vähem – 11% kõigist hõivatutest. Nendest pool on kas oskus- ja käsitöölised või lihttöölised. Kesk- või kutseharidusega hõivatud moodustavad 45% kõigist. Neist iga viies töötab teenindus- või müügitöötajana, 18% oskus- ja käsitöölisena. Ülejäänud 44% kõigist hõivatutest omab kõrgharidust. Nendest lausa 40% töötab tippspetsialistina, 15% tehniku ja keskastme spetsialistina ning 13% juhina. Järgmisel graafikul on näha, kui suure osa iga ametirühma töötajatest moodustavad eri haridustasemega inimesed, näiteks tippspetsialisti rühma ametid ongi peamiselt kõrgharitute pärusmaa.

Eestlaste seas on enim tippspetsialiste, venelaste seas teenindus- ja müügitöötajaid

Eri rahvusgruppides domineerivad eri ametid. Eestlaste seas on enim tippspetsialiste, kõige rohkem pedagoogika tippspetsialiste. Teisel kohal on teenindus- ja müügitöötajad, kelle hulgas on kõige rohkem just müügitöötajaid. Kolmandal kohal on tehnikud ja keskastme spetsialistid, kellest suurima grupi moodustavad äri ja halduse keskastme spetsialistid.

Vene rahvusest hõivatute hulgas on enim teenindus- ja müügitöötajaid, kellest suurima osa moodustavad müügitöötajad. Muudest rahvustest hõivatutest moodustavad suurima osa tippspetsialistid, kuid erinevalt eestlastest on nende hulgas enim IKT tippspetsialiste.

Amet

Eestlased (%)

Venelased (%)

Muud rahvused (%)

Tippspetsialistid

23

16

21

Teenindus- ja müügitöötajad

15

17

12

Tehnikud ja keskastme spetsialistid

13

9

10

Oskus- ja käsitöölised

12

16

17

Juhid

10

6

8

Seadme- ja masinaoperaatorid ning koostajad

9

13

11

Lihttöölised

8

15

12

Kontoritöötajad ja klienditeenindajad

8

8

9

Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja jahinduse oskustöölised

1

0

0

Sõjaväelased

1

0

0

 


[1] Kaugtöö on töötamine väljaspool tööandja tavapäraseid tööruume (kodus või kaugbüroos), olles samal ajal tööandjaga ühenduses tänapäevaste infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooni­vahenditega.

[2] Leedu andmed, 2021 IV kvartal: https://osp.stat.gov.lt/statistiniu-rodikliu-analize#/ (Employment and unemployment > Employees)

[3] Läti andmed, 2021: https://data.stat.gov.lv/pxweb/en/OSP_PUB/START__EMP__NB__NBLA/NBL060

[4] Soome andmed, 2020: https://pxdata.stat.fi/PxWeb/pxweb/en/StatFin/StatFin__tyokay/statfin_tyokay_pxt_115i.px/