Haldusüksuste tasemed ja ruumiandmed

Ehkki Eesti on väike riik, on selle mõõtmiseks, jagamiseks ja klassifitseerimiseks lõpmata hulk võimalusi. Algav ülevaade tutvustab neist peamisi, mis on ühtlasi kasutusel ka 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse tulemuste esitamisel.

Eesti haldusjaotus

Tähtsaim ning enim kasutust leidev jaotus on Eesti jagunemine 15 maakonnaks, mis omakorda jagunevad 79 omavalitsuseks ning need omakorda 4692 asustusüksuseks (31.12.2021 seisuga). Eesti haldusjaotust korraldab Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus ja hetkel kehtivast haldusjaotusest annab ülevaate Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK).

Maakond, omavalitsus ja asustusüksus

Eestis on 1991. aastast alates olnud 15 maakonda. Alates 2018. aastast pole Eestis enam maavalitsusi ning seega on maakond omavalitsusi koondav territoriaalne üksus, mida haldavad valdkonna eest vastutav minister ja valitsusasutused. Kohalikke omavalitsusi on Eesti taasiseseisvumisest saati jäänud üha vähemaks ning peale 2017. aasta haldusreformi jäi Eestisse 79 omavalitust: 15 linna ja 64 valda, mille arv on jäänud samaks tänase päevani (31.12.2021 seisuga). Valdades ja linnades korraldavad elu kohalikud omavalitsused, mis jagunevad 4692 väiksemaks asustusüksuseks ehk asulaks, mis võivad olla linnad, külad, alevid või alevikud. Kogu Eesti maismaa jaguneb asustusüksuste või haldusüksuste vahel.

Laadi asulate ruumiandmete fail alla siit

Vaata ka juhendit rahva ja eluruumide andmete ühendamiseks ruumiandmete failiga: JUHEND

Haldusüksused

Peale haldusreformi on kohati keeruline mõista, mis vahe on linnal haldusüksusena ning linnal asustusüksusena. Halduslikult on Eestis 15 linnaks nimetatavat omavalitsust: Keila, Loksa, Tallinn, Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe, Paide, Haapsalu, Rakvere, Pärnu, Tartu, Viljandi, Võru. Need 15 linna jagunevad kaheks: linnad haldusüksusena ja linnad asustusüksusena. Linnad haldusüksusena on samades piirides ka asulad, mis tähendab, et asustusüksusi neis linnades pole ning madalaim halduslik tase on omavalitsus. Sellised on näiteks Tallinn ja Narva. Linnad asustusüksusena (n-ö linnasisesed linnad) asuvad samanimelise haldusüksuse sees, kus lisaks linnale on ka teisi asulaid. Näitena saab tuua Tartu linna, kus Tartu linna omavalitsuses on Tartu linn asustusüksusena ja veel üks alevik ning kaksteist küla.

Lisaks 15 linnale on Eestis 64 valda. Valdu, mis koosneks ainult ühest asulast, Eestis ei ole. Eesti valdadest leiab eri asulatüüpe, teiste seas linnu. Linnu asustusüksusena, mis asuvad valla sees (n-ö vallasiseseid linnu) on Eestis 32. Lisaks leiab Eestimaa valdadest 177 alevikku ja 11 alevit. Ühes vallas võib olla ka mitu vallasisest linna, näiteks nii Kiviõli linn kui ka Püssi linn asuvad Lüganuse vallas.

Seega, ühtekokku on Eestis 47 linna, mis jagunevad järgmiselt:

10 linna kui haldusüksust
5 linna kui n-ö linnasisesed linnad
32 vallasisest linna
Ülevaate linnadest ja nende kuuluvusest leiab rahandusministeeriumi kodulehelt.

Laadi haldusüksuste ruumiandmete fail alla siit

Asustuspiirkond (linnaline, väikelinnaline, maaline)

Lisaks ametlikule Eesti haldusjaotusele on kasutusel mõiste asustuspiirkond. Varem jaotati inimesi linna- ja maarahvaks haldusüksuste järgi, kuid pärast haldusreformi pole selline lähenemine enam piisav. Samuti on Eestis piirkondi, mille nimi viitab külale, kuid mis näevad välja ja tegutsevad kui linnad. Näiteks Eesti suurimas külas, Tallinna külje all asuvas Järvekülas, elab ligi 3000 inimest, samas kui Eesti väikseimas linnas, Kallastes, elab alla 700 inimese. Rahvaloendusel ja statistikaametis üldiselt kasutusel olev asustuspiirkondade metoodika jagab Eesti asustusüksused kolme klassi: linnaline, väikelinnaline ja maaline.

Asustuspiirkondade metoodika seisneb Eesti katmises mõttelise 500 × 500 m võrega. Tekkinud ruudud moodustavad klastrid, mis jaotatakse sõltuvalt rahvaarvust ja rahvastiku tihedusest eespool nimetatud EHAK-i klassifikatsiooni alusel. Näiteks eeldatakse, et linnalises klastris elab vähemalt 5000 inimest tihedusega enam kui 1000 inimest km2 kohta. Klastritele n-ö asetatakse peale Eesti asustusüksuste kaart ning domineeriv klastritüüp asustusüksuse piirides omistatakse asustusüksusele. Rohkem saab nende kohta lugeda statistikaameti lehelt. Põhjalik ülevaade on ka maa-ameti aadressiandmete käsiraamatus.

Laadi asustuspiirkondade ruumiandmete fail alla siit

Tiheasustusüksuse paikkond

Rahvusvaheliseks võrdlemiseks on käibel paikkonna metoodika. Tänapäeval on valglinnastumise ja teiste rahvastiku rändeprotsesside tulemusena linna ja maa piirid võrdlemisi ebamääraseks muutunud. Seetõttu on kasutusele võetud paikkonna mõiste, mis tähistab teatavat kindla asustusega, kuid ümbrusest eristuvat piirkonda, milleks võib olla linn, alev või küla, kuid ka omavahel ühinenud (kokku kasvanud) asulad. Linn võib jaguneda ka mitmeks paikkonnaks, kui need on selgelt eraldatud näiteks jõega (Pärnus) või parkide vööndiga (Pirita linnaosa Tallinnas, Ihaste piirkond Tartus). Paikkonda iseloomustab rahva arvukus, mille jaoks on ette nähtud standardskaala, millest Eestis kasutatakse järgmist osa:

200 000 – 499 999
100 000 – 199 999
50 000 – 99 999
20 000 – 49 999
10 000 – 19 999
5000–9999
2000–4999
1000–1999
500–999
200–499
< 200

Paikkond on tuletatud tunnus, mille määramise eeldus on inimese eluruumi ruumikoordinaatide fikseerimine. 2011. aasta loendusel tuvastati Eestis 369 paikkonda, kus elas ühtekokku 85% Eesti elanikest. Rohkem saab lugeda 2011. aasta rahvaloenduse metoodika dokumendist ja statistikaameti pressiteatest.

Laadi tiheasustusega paikkondade ruumiandmete fail alla siit

NUTS 3 nomenklatuur

Nomenclature d'unités territoriales statistiques ehk NUTS on Euroopa Liidus ühtselt kasutusel olev kolmeastmeline jaotussüsteem. Eesti väiksuse tõttu ei ole meil kasutusel NUTS 1 ja NUTS 2 tasemeid. NUTS 3 tasemeid on Eestis viis ja need on moodustatud maakondade baasil. Euroopa Liidu standard näeb ette, et NUTS 3 piirkonna rahvaarv peab jääma vahemikku 150 000 – 800 000.

NUTS 3 piirkonnad Eestis on:

Põhja-Eesti: Harjumaa

Kesk-Eesti: Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Raplamaa

Kirde-Eesti: Ida-Virumaa

Lääne-Eesti: Hiiumaa, Läänemaa, Saaremaa ja Pärnumaa

Lõuna-Eesti: Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa

Rohkem saab NUTS nomenklatuuri kohta lugeda Euroopa statistikaameti lehelt.