Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Uudis

Rahvaloendusel selgub kahe emakeele ja kahe rahvusega elanike arv

Teadlaste ja ametnike kõrgendatud huvi on saada rahvaloendusega muuhulgas teada, kui palju elab Eestis inimesi, kes peavad omaks kahte rahvust ning kahte emakeelt. Ehkki rahvuse ja emakeele info on olemas ka rahvastikuregistris, saab loenduse küsimustikus märkida esmakordselt mõlema puhul kaks valikut.
Loe edasi 30. mai 2021
Uudis

Püsielukoha määramine rahvaloendusel

Inimeste elukohti on ühel või teisel viisil registreeritud sajandeid. Registreerimise koht võis varasemalt olla nii kirik, vallavalitsus, linna aadressilaud, majavalitsus kui ka rahvastikuregister. Viimastel kümnenditel on arenenud riikides leitud, et registriandmed on enamasti küsitlusandmetest täpsemad ning ka rahvaloendustel on hakatud neid kasutama. Juba 2011. aastal korraldas kaheksa Euroopa Liidu riiki loenduse registripõhiselt: lisaks Põhjamaadele ka Holland, Belgia, Austria ja Sloveenia.
Loe edasi 30. mai 2021
Uudis

Andmetarkuse päeva ettekanne rahvaloendusest

Statistikaamet korraldas 19. mail kohalikele omavalitsustele suunatud andmetarkuse päeva. Päeva avas rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Liina Osila, kes tegi ülevaate loenduse ettevalmistustest ning sellest, mida on vaja igal kohalikul omavalitsusel loenduse kohta kindlasti teada.
Loe edasi 30. mai 2021
Uudis

Rahvastikuregistris ilma aadressita isikud saavad riigilt meeldetuletuse

Rahvastikuregistris on ligi 30 000 inimest, kelle elukohaks märgitud aadress on selle omaniku taotlusel lõpetatud ja kellele ei ole uut elukohta registris märgitud. Suur osa neist inimestest saavad mai esimeses pooles siseministeeriumilt e-kirjaga üleskutse rahvastikuregistris oma elukoha andmeid uuendada.
Loe edasi 30. aprill 2021
Uudis

Rahvaloendusel selgub kui haigeks Eesti elanikud end peavad

Aasta lõpus algava rahva ja eluruumide loenduse küsitluse käigus saavad inimesed muu hulgas anda hinnangu oma tervisele. Samas sõnastuses tervist puudutavad küsimused kõlasid rahvaloendusel ka kümme aastat tagasi, mistõttu pakuvad seekordsed tulemused ülevaatliku pildi sellest, milline on Eesti rahva tervis ja kuidas on see kümnendiga muutunud.
Loe edasi 30. aprill 2021
Uudis

Liina Osila: kogu Eesti e-loendab end aasta lõpus

Rahvaloendus tuleb sel aastal teisiti. Kui viimastel loendustel osalenud mäletavad loendaja külaskäiku ja tunnipikkuseid jutuajamisi, siis nüüd piirdub see igale inimesele kümneminutise veebiküsimustiku täitmisega. Tundub lihtne, kuid eeldab siiski põhjalikku ettevalmistust ja, mis peamine, iga inimese tahet.
Loe edasi 30. aprill 2021
Uudis

Teine emakeel ja teine rahvus vajavad kohta rahvastikuregistris

Statistikaamet andis eile Vabariigi Valitsuse loenduskomisjonile ülevaate aasta lõpus algava rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistustest. Loenduse meetod ning valim on kinnitatud, jätkuarutelu vajab veel vaid teise emakeele ja teise rahvuse kohta käivate võimalike küsimuste lisamine ankeeti. Neid teemasid arutab komisjon koos teadlastega aprillis.
Loe edasi 31. märts 2021
Uudis

Rahvaloendus annab unikaalse pildi inimeste seotusest usuga

Eestis ei tehta palju küsitlusi ega uuringuid, mis puudutaks elanike religioosset enesemääratlust. Inimeste usuline enesemääratlus ei kajastu ka üheski riiklikus andmebaasis. Seetõttu peetakse oluliseks, et rahvaloendus annaks statistilise pildi selle kohta, kuidas inimesed ise tunnetavad endi seotust usuga.
Loe edasi 30. märts 2021
Uudis

Ene-Margit Tiit: valikuuring tagab kvaliteetsed loendustulemused

Pikka aega tähendas statistika üksnes kõikset uuringut ehk vajaliku teabe saamiseks oli tarvis läbi uurida, mõõta või küsitleda kõiki uuritavaid objekte. Loomulikult polnud see meetod kõigil juhtudel jätkusuutlik. Nii leidsidki statistikateadlased enam kui saja aasta eest, et sama häid järeldusi saab teha ka õigesti valitud väiksema osa uuritavate põhjal, kirjutab statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.
Loe edasi 30. märts 2021
Uudis

Video: milleks loendada rahvast?

Teadaolevalt vanim rahvaloendus Euroopas toimus Ateenas 16. sajandil enne Kristuse sündi. Kuninga käsul viisid kõik linnakodanikud linna keskele ühe kivi. Kivid loeti kokku ja nii saadi teada elanike arv. Milleks tänapäeval rahvast loendatakse, selgitab videoloos statistikaameti rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Liina Osila.
Loe edasi 30. märts 2021
Uudis

Ene-Margit Tiit: rahvaloenduse ajaloost ja tulevikust

Rahvaloendus on inimajaloo vanim statistikatöö. Aastatuhandete vältel on muutunud loenduse metoodika ja täpsustunud selle eesmärgid. Täienenud on ka andmete loetelu, mida inimeste kohta teada soovitakse, alustades haridustasemest ja pereinfost, lõpetades elutingimuste ning omandiga. Peamine loenduse eesmärk on jäänud siiski samaks ehk soov saada teada riigi, vahel ka linna või muu piirkonna elanike arv.
Loe edasi 26. veebruar 2021
Uudis

Mille põhjal valitakse rahvaloenduse valikuuringu aadressid?

Suur osa aasta lõpus toimuvast rahva ja eluruumide loendusest korraldatakse registrites olevate andmete põhjal. Inimestelt küsitakse lühikese valikuuringuga vaid infot, mille kohta registriandmed puuduvad. Kuidas valikuuringu jaoks sobiv valim võetakse, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Ethel Maasing.
Loe edasi 26. veebruar 2021