Rahvaloendusega kogutud elamistingimuste andmete avaldamiseni on jäänud

Haridus

Rahva- ja eluruumide loenduse raames vaadeldakse muu hulgas ka Eestis elavate inimeste kõrgeimat omandatud haridustaset. See tähendab, et kui inimene läks ennast pärast magistrikraadi omandamist täiendama mõnda kutsehariduskooli, läheb kirja ikkagi tema kõrgeim omandatud haridustase ehk magistrikraad. Tulemuste tõlgendamisel on oluline meeles pidada, et arvesse lähevad vaid lõpetatud haridusasutused. Inimese haridustase leiti eri registrite andmete kombineerimisel. Täpsem metoodika kirjeldus asub siin.

Kõrgharidusega inimeste osakaal suureneb, põhiharidusega inimeste oma aga väheneb

42,9%-l üle 15-aastastest Eesti elanikest on kõrgeim haridustase keskharidus ja 37,1%-l kõrgharidus. Põhi- või madalama haridusega on 20% Eesti elanikest. Võrreldes eelmise loendusega on kõrgharidusega inimesi suhteliselt rohkem ja põhiharidusega inimesi vähem. Keskharidusega inimeste osatähtsus on jäänud samale tasemele.

41,2% tööealisest rahvastikust on kõrgharidusega

Omandatud kõrgeim haridus on seotud vanusega – vanematel inimestel on olnud rohkem aega, et eri haridustasemeid omandada. Vaatleme all joonisel kolme põhilist haridustaset viieaastaste vanusevahemike kaupa.

Graafikult selgub, et 20. eluaastaks on enamik inimesi omandanud vähemalt keskhariduse. Põhiharidusega inimeste osakaal on kõige väiksem vanusegrupis 55—59. Alates 65-aastastest hakkab põhiharidusega inimeste osa jälle tõusma, ulatudes üle 90-aastaste vanusegrupis juba 50%-ni, st pooled üle 90-aastastest on põhi- või madalama haridusega.

Kõrgharidus on inimestel omandatud enamasti umbes 25. eluaastaks. Sealt alates püsib kõrgharidusega inimeste protsentosa rahvatikust 40% ümber kuni 70-aastaste vanuserühmani, kust alates hakkab nende suhtosa vähenema.

Uuri täpsemalt graafikult.

 

Viiendikul tööealisest rahvastikust on magistrikraad

Lisaks kolmele peamisele tasemele – põhi-, kesk- ja kõrgharidus – jaotatakse haridustasemed veel alamkategooriateks. Kuna umbes 25. eluaastaks on soovijad enamasti vähemalt esimese kõrghariduse omandada jõudnud ning vanemad vanusegrupid ei osale tavaliselt enam tööturul, vaatleme edaspidi ainult 25—64-aastaste gruppi.

Rahva- ja eluruumide loenduse andmetest selgub, et 21,4%-l Eesti rahvastikust vanuses 25—64 on omandatud magistrikraad. 17,4%-l on kutsekeskharidus ning umbes sama paljudel (17,2%) üldkeskharidus.

Uuri täpsemalt graafikult.

 

Kõrgharidusega inimesi on rohkem linnades

Kõige rohkem on kõrgharidusega inimesi linnalistes piirkondades, kus nende arv vanusegrupis 25—64 ulatub 48,8%-ni. Väikelinnalistes piirkondades on kõrgharidus 47,1%-l ja maalistes piirkondades 30%-l nimetatud vanusegruppi kuuluvast rahvastikust.

Põhiharidusega inimeste osakaal on praegu kõige suurem maalistes piirkondades, ulatudes 19,6%-ni (väikelinnalistes 10,3%, linnalistes 8,9%), kuid ajaga on nende osatähtsus märgatavalt vähenenud: 2000. aastal oli põhiharidusega inimesi maal veel 31,8%, aastal 2011 aga vaid 23,4%. Samuti on 20 aastaga palju muutunud väikelinnalistes piirkondades elavate inimeste hariduse profiil. Kui 2000. aastal oli nendes piirkondades kõrgharidusega inimesi 30,7%, siis 2021. aastal juba 47,1%.

Maakondlikus võrdluses on kõige suurem kõrgharidusega 25—64-aastaste koondumus ootuspäraselt Harju- ja Tartumaal, kus neid on vastavalt 52,6 ja 46,1%. Kolmandalt kohalt leiame Ida-Virumaa (36,9%), kus kõrgharitute määr on võrdne Eesti keskmisega. Kõige väiksem kõrgharidusega inimeste suhtosa on Järva- (25,5%) ja Jõgevamaal (27%). Kõikides ülejäänud maakondades moodustavad kõrgharitud rahvastikust 28,5—31,5%.

Kui vaadata kõrgharidusega inimeste osatähtsust kohalike omavalitsuste elanike hulgas, paistab silma Viimsi vald, kus 25—64-aastaste kõrgharitute määr on tervelt 62,5%. Sama näitaja ületab 50% künnise veel Harku vallas, Tallinnas, Rae ja Kiili vallas ning Tartu linnas.

Viimsi ja Harku vallas on ka suhteliselt kõige rohkem magistrikraadiga inimesi (Viimsis 38,1 ja Harkus 33,4%. Võrdluseks, Eesti keskmine on 21,4%). Samas, kui vaadata doktorikraadiga inimeste osa rahvastikust, on kindel liider Tartu linn, kus doktoreid on 4% (Eesti keskmine on 1%). Järgnevad Tartu ümbruses asuvad vallad: Nõo – 2,1%, Kambja – 1,6% ja Luunja – 1,8%.

Kutsekeskharidusega inimeste osakaal on kõige suurem Sillamäe linnas (28,7%), Antsla vallas (28,3%) ja Kohtla-Järve linnas (27,9%, Eesti keskmine on 17,4%). Suhteliselt kõige rohkem keskhariduse baasil kutseharidusega inimesi elab Loksa linnas (17,5%) ja Sillamäe linnas (15,3%, Eesti keskmine on 10,1%).

Uuri iga linna ja valla elanike jaotumist põhiliste haridustasemete järgi graafikult.

 

Eesti on hinnatud sihtriik kõrgelt haritud välismaalastele

Eesti emakeelega 25—64-aastastest on 2021. aasta seisuga põhi- või madalam haridus 14%-l, keskharidus või kutseharidus keskhariduse baasil 44,4%-l ja kõrgharidus või keskeriharidus keskhariduse baasil 41,6%-l. Vene emakeelega inimestel on need arvud 9,1; 48,1 ja 42,8%, ehk põhiharidusega inimesed moodustavad veidi väiksema osa ning keskharidusega inimesed veidi suurema osa kui eesti emakeelega inimeste puhul. Muu emakeelega rahvastiku hulgas on põhi- või keskharidusega inimesi tunduvalt vähem: vastavalt 4,6 ja 25,4%; suurima osa moodustavad kõrgharitud – 70,1%.

Eesti emakeelega inimeste hulgas on võrreldes 2000. aastaga 7,6% võrra vähem põhihariduse või madalama haridustasemega inimesi; 4,5% võrra vähem keskhariduse või keskhariduse baasil kutseharidusega inimesi ja 12,1% võrra rohkem kõrgharidusega inimesi. Vene emakeelega inimeste puhul on muutused olnud sarnased, lihtsalt veidi väiksemad (–4,8%; –1,4% ja +6,2%). Kuid muu emakeelega inimestest on põhiharidusega inimesi nüüd 14,8% võrra vähem, keskharidusega inimesi 20% võrra vähem ja kõrgharidusega inimesi lausa 34,8% võrra rohkem kui 20 aastat tagasi. See tähendab, et Eesti on üha enam sihtkoht kõrgelt haritud sisserändajatele.

Kui eesti ja vene keelt emakeelena kõneleva rahvastiku seas toimusid suuremad haridustasemete muutused 2000. ja 2011. aasta loenduste vahel, siis muu emakeelega rahvastikus on suurem muutus toimunud peale 2011. aasta rahvaloendust.

Uuri graafikult täpsemalt, kuidas jaotuvad eri emakeelega inimesed haridustasemete vahel vanusegrupiti.

 

Mehed eelistavad omandada kutset, naised akadeemilist haridust

Eestis omandavad naised kõrgharidust märksa agaramalt kui mehed. Nii on see olnud ka varasemate loenduste andmetel. Vanuses 25–64 on kõrgharidusega 52,7% naistest ja 33,7% meestest. Eelmise loenduse vastavad näitajad olid 47 ja 30%.

Pooltel Eesti meestest arvestatakse kõrgeimaks omandatud hariduseks keskharidust, kuid 32% meestest on koos keskharidusega või lisaks sellele omandanud ka kutse.

Kõrghariduse omandanud naistest pool on magistrikraadiga. Bakalaureusekraadiga naisi on sama palju kui üldkeskharidusega naisi (15,8% kõigist naistest).

Naiste ja meeste jaotumine kõigi haridustasemete vahel
  Mehed, %    Naised, %

Põhiharidus või madalam

16,1

8,1

..Hariduseta, alusharidus

0,3

0,2

..Algharidus, praegune põhikooli 6 klassi, põhihariduse nõudeta kutseharidus

1,7

0,6

..Põhiharidus

10,9

6,0

..Kutseharidus koos põhihariduse omandamisega ja kutseharidus põhihariduse baasil

3,2

1,4

Keskharidus või kutseharidus keskhariduse baasil

50,2

39,1

..Üldkeskharidus

18,5

15,8

..Kutsekeskharidus

22,6

12,2

..Kutseharidus keskhariduse baasil

9,1

11,1

Kõrgharidus või keskeriharidus keskhariduse baasil

33,7

52,7

..Keskeriharidus keskhariduse baasil

6,6

9,5

..Bakalaureus või sellega võrdsustatud, rakenduskõrgharidus

9,9

15,8

..Magister või sellega võrdsustatud

16,3

26,4

..Doktor või sellega võrdsustatud

0,9

1,0

 

 

Kõrgema haridustasemega inimesed on sagedamini seaduslikus abielus

25–64-aastastest kõrgharitutest olid 2021. aasta rahvaloenduse ajal seaduslikus abielus 49,2%, aastal 2011 oli neid 51,5% ja 2000. aastal 63,9%. Kusjuures 2021. aastal oli kõige suurem abielus olijate osakaal doktorikraadi või samaväärse hariduse omandanute seas (58%).

Sellesse vanusegruppi kuuluvatest keskharidusega inimestest olid 2021. aasta rahvaloenduse ajal abielus 40,2%; aastal 2011 pisut rohkem – 46,2% ja 2000. aastal veelgi rohkem – 57,8%. Üldkeskharidusega inimestest oli 2021. aastal abielus 37,1%.

Sama vanadest põhi- või madalama haridusega inimestest olid 2021. aasta rahvaloenduse ajal abielus 26,7%; aastal 2011 aga 35,7 ja 2000. aastal 50,9%.

Siit järeldub, et kõrgharitud abielluvad veidi rohkem kui keskharitud inimesed, kuid märgatavalt palju rohkem kui põhiharidusega inimesed. Võiks arvata, et erinevus on tingitud inimeste vanusest, kuid seda ei saa kindlalt väita, sest 25–64-aastaste kõrgharitute keskmine vanus on 44,6 aastat (mediaan 44), keskharitute keskmine vanus aga 45 aastat (mediaan 45) ning põhiharitute keskmine vanus 41,3 aastat (mediaan 40).

 

Rohkem lapsi sünnitavad põhi- või madalama haridusega naised

Kõrgharidusega 25–64-aastaste naiste keskmine laste arv ühe naise kohta oli 1,55. Aastal 2011 oli sama näitaja 1,51 ja 2000. aastal 1,56.

Keskharidusega 25–64-aastaste naiste keskmine laste arv oli 1,72, mida on peaaegu sama palju kui 2011. aastal (1,73) ja pisut vähem kui 2000. aastal (1,77).

Põhi- või madalama haridusega samaealised naised said 2021. aastal keskmiselt 2,05 last, 2011. aastal aga 2,08 ja 2000. aastal 2,14 last.

Seega sünnitavad keskmiselt rohkem lapsi põhi- või madalama haridusega naised ja nii on see olnud juba vähemalt 20 aastat. Seda võib täheldada ka allolevalt graafikultHuvitav on aga tõdeda, et vene rahvusest naiste puhul ei erine keskmine sünnitatud laste arv haridustasemete vahel nii palju kui eestlaste puhul.

 

Kõrgemalt haritud naised sünnitavad esimese lapse hiljem

Märgatavas seoses on ka naise haridustase ja vanus esimese lapse sünnitamise ajal. Vaadates 31.12.2021 vanuses 35—44 olnud naisi, näeme, et need, kelle kõrgeim haridustase oli põhiharidus või madalam, sünnitasid oma esimese lapse keskmiselt 21,2-aastaselt, keskharidusega naised aga 23,8- ja kõrgharidusega naised 26,9-aastaselt. Ehk mida lühem on naise haridustee, seda varem on ta saanud esimese lapse.