Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Rahva ja eluruumide loendus 2021

Rahva ja eluruumide loendus on andmete kogumine, analüüsimine ja üldistamine rahvastiku koosseisu, leibkondade ning perekondade struktuuri, elamistingimuste ja ruumilise paiknemise kohta täpselt määratud loendusmomendil. Rahvastiku koosseis hõlmab soolis-vanuselist, hariduslikku, rahvuslikku ja riiklikku kuuluvust, sotsiaalset, töö- ning ametiseisundit ja tööhõivet.

Euroopas koordineerib rahva ja eluruumide loendusi Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat, kes kohustab liikmesriike korraldama järjekordse rahvaloenduse ettenähtud aastal ja määrab täpse kohustuslike väljundtunnuste loendi ning nende esitamise vormi, et tagada kõigi liikmesriikide andmete võrreldavus. Eestis korraldab loendust statistikaamet.

Eesti 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse loendusmoment on 2021. aasta 31. detsembri varahommik kell 00.00. Kõik rahvaloenduse andmed tuleb esitada loendusmomendi seisuga olenemata vastamise ajast ja viisist. Andmete kogumine algab 2021. aasta 28. detsembril ja kestab 2022. aasta 20. veebruarini.

Eesti 2021. aasta rahvaloendusel kasutatakse kombineeritud meetodit. See tähendab, et kasutatakse riiklike andmekogude ehk registriandmeid ja inimestelt küsitakse infot ainult registrites puuduvate andmete kohta. Küsitakse ka rahvust ja emakeelt, mis on küll olemas rahvastikuregistris, aga loenduse küsimustikus saab mõlema puhul märkida kaks valikut. Riikliku statistika seadusega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 763/2008 on kinnitatud andmestik ehk loendustunnused, mille kohta infot kogutakse. Täpsemalt saab riiklike andmekogude tunnuste ja allikate kohta lugeda siit  (tegemist on kinnitamata töödokumendiga).

Eesti registrid on maailmatasemel ja sealt saab Euroopa kohustuslike väljundtunnuste kogu info. Registrites aga puuduvad mõned Eesti riigisisese kasutuse jaoks vajalikud andmed inimeste enesehinnangulise info (nn lisatunnuste) kohta: usuline kuuluvus, terviseprobleem ja selle mõju tavategevusele, võõrkeelte ning murrete oskus. Statistikaameti väljatöötatud küsitlusankeedi leiab siit.

Inimeste küsitlemine loenduse ajal on üleilmne probleem, mille lahendab registripõhine loendus. Andmete täpsustamiseks toimub registrite ristkasutus. Euroopa Komisjoni õigusakti eelnõu kohaselt peaksid kõik Euroopa Liidu riigid alates 2024. aastast korraldama loenduse igal aastal. Seetõttu on Eesti 2021. aasta kombineeritud meetodil toimuval loendusel registrite kasutamine asjakohane ning edaspidi toimub üleminek täielikult registripõhisele loendusele. Investeeringud registritesse on väga vajalikud, samuti on oluline registrite arendamine.

Statistikaametis on 2021. aasta loenduse ettevalmistusi tehtud kümne aasta jooksul (2010–2019) ligi 16 miljoni euro eest, millest pool on kasutatud ministeeriumides registrite arendamiseks ja andmekvaliteedi parandamiseks. Loendustööd kestavad veel aastatel 2020–2023 ja lõpevad 2024. aastal, kui kõik loendustulemused on avaldatud.

Statistikaametis on alates 2010. aastast tehtud metoodilist ja infotehnoloogilist eeltööd, et 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusel saaks kasutada registriandmeid. Meetodi hindamiseks on korraldatud registripõhise loenduse prooviuuring (2014. aastal) ja kaks prooviloendust (2016. ja 2019. aastal). Rahva ja eluruumide loenduse küsitluse osa testis statistikaamet 2021. aasta alguses.