Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Küsitlusel osalemine

  • E-küsitlus

    E-küsitlusele on oodatud vastama 28. detsembrist kuni 15. jaanuarini kõik Eesti Vabariigi isikukoodiga inimesed, kelle püsielukoht on Eestis. Ka need, kes ajutiselt (kuni 12 kuud) viibivad välisriigis. 

    Loendusandmete esitamine internetis ei ole keeruline ning see võtab aega 5-7 minutit inimese kohta. Ankeedile on lisatud juhendid, abi saab küsida ka telefoni teel numbril 625 9300.

    Interneti teel vastamiseks loodavasse keskkonda tuleb turvaliselt sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Sisse loginud vähemalt 15-aastasele inimesele kuvatakse tema enda isikuandmed (eesnimi, perekonnanimi, isikukood ja sünniaeg) ning tema alaealiste laste andmed.

    Loendusankeedist väljumisel tuleb kindlasti eelnevalt veenduda, et vastused on ära saadetud vajutades nuppu „saada vastused“ ja seejärel väljuda ka e-küsitluse keskkonnast. Selleks tuleb klõpsata lingil „Välju“.

    Kui juhuvalimisse sattunul ei ole e-küsitlusel võimalik osaleda, võtab rahvaloendaja temaga ühendust, lepib kokku telefonikõneks sobiliku aja või kohtumise ning küsib samu küsimusi, millele teised vastavad veebis.

    Kes saab e-küsitlusel osaleda?

    E-küsimustikku saavad täita kõik vähemalt 15-aastased inimesed, kelle püsielukoht on Eestis, sealhulgas need, kes ajutiselt (kuni 12 kuud) viibivad välisriigis. Loendusel osalejal peab olema Eesti Vabariigi isikukood. Alaealiste leibkonnaliikmete kohta saavad vastata samal aadressil elavad lapsevanemad, kuid alates 15. eluaastast saab vastata ka laps ise.

    Alaealised leibkonnaliikmed

    Loendusmomendi seisuga (31.12.2021 kl 00:00) alla 15-aastaste laste eest vastavad temaga samal aadressil elavad lapsevanemad. Kui lapsevanemal on ankeet enda kohta täidetud, kuvatakse talle tema alaealiste laste andmed. Laste andmed on ankeedis eeltäidetud - need võetakse rahvastikuregistrist sugulussuhete ja hooldusõiguse järgi. Igale emale ja isale või lapse/laste seaduslikule esindajale kuvatakse info tema kõigi alaealiste laste kohta.

    Täita tuleb vaid temaga samal aadressil elavate alaealiste leibkonnaliikmete isikuankeedid. Nende laste kohta, kes elavad mujal, ta ankeeti ei täida. Kui täiskasvanuga samal aadressil elab veel alaealisi, kelle andmeid automaatselt ei kuvata, siis nende andmed saab lisada. Selleks, et tagada vastuste laekumine kõikide elanike kohta, on oluline, et kõik täiskasvanud annaksid vastused nii enda kui ka samal aadressil elavate alaealiste kohta. 

    Vähemalt 15-aastane alaealine saab ka ise oma ankeeti täita, seetõttu võib juhtuda, et peale tema on tema kohta ankeedi täitnud ka tema vanem või seaduslik esindaja. Sellisel juhul arvestatakse alaealise enda täidetud ankeeti.

    Välismaal viibimine

    Üks e-küsitluse paljudest plussidest on see, et loendusel saab osaleda ka ajutiselt välismaal viibides. Kõigil neil, kes e-küsitluse ajal (28. detsember 2021 kuni 15. jaanuar 2022) viibivad ajutiselt välismaal, on võimalik täita e-ankeet internetis.

    Kuidas e-ankeeti täita?

    Ankeedi täitmisel lähtuge palun allpool esitatud abiinfost.

    1. Praegune elukoht on inimese tegelik elukoht, kus ta veedab enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast ajavahemikus 1. november 2021 kuni 31. jaanuar 2022.
      1. Kui inimene veedab enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast mitmes elukohas Eestis, siis märkida see elukoht, mida peab oma peamiseks elukohaks Eestis. Kui ei ole eelistust, milline on peamine, siis märkida see elukoht, kus viibite praegu või viibisite praegusele hetkele vahetult eelnevalt (kui praegu ei viibi elukohas).
      2. Kui inimene kolib sel perioodil, siis märkida elukohaks uus elukoht Eestis.
      3. Kui inimene viibib suurema osa sellest ajast välismaal, siis märkida see elukoht, kus ta Eestis olles viibib.
      4. Kui inim viibib terve selle aja välismaal, kuid 2021. aastal veetis enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast Eestis, siis märkida see elukoht, kus ta Eestis viibis.
      5. Lapsed, kes elavad vaheldumisi kahes kohas (näiteks eraldi elavate vanemate juures), arvestatakse elanikuks sellel aadressil, kus nad veedavad nimetatud ajavahemikul suurema osa puhke- ja uneajast. Kui laps veedab mõlema vanema juures võrdse osa ajast, siis arvestada ta selle vanema juures elavaks, kelle juures ta loenduse hetkel (31.detsember 2021) elab.
      6. Ühiselamutes elavad (üli)õpilased valivad elukoha 1. punkti järgi.
    2. Leibkonnaliikmed – samal aadressil elavad isikud.
    3. Partner – vaadeldava isikuga seaduslikus abielus, registreeritud kooselus või registreerimata kooselus isik.
    4. Isikuga koos elavate isikute arvu märkimisel tuleb lähtuda punktis 1 toodud juhisest.
      1. Täisealine – inimene, kes on 31. detsembriks 2021 saanud 18-aastaseks (s.t tema sünnikuupäev on enne 31. detsembrit 2003).
      2. Alaealine – inimene, kes 31. detsembril 2021 on alla 18-aastane, s.t ta on sündinud pärast 31. detsembrit 2003 (kaasa arvatud).
    5. Väljaspool Eestit elamine loetakse pidevaks olenemata lühemaajalistest käikudest (kokku vähem kui 3 kuud aastas) Eestisse.
      1. Mitte arvestada pidevaks elamiseks väljaspool Eestit:
        1. välisriigis töötamist, kui enamik vabadest päevadest viibitakse oma leibkonna juures Eestis;
        2. õppimist välisriigi üldhariduskoolis (keskkoolis, gümnaasiumis, põhikoolis vms), kui vanematekodu on Eestis;
        3. välisriigis ajateenistuses viibimist ja sõjast osavõttu.
      2. Arvestada pidevaks elamiseks väljaspool Eestit:
        1. kõrgkoolis või keskkoolijärgses kutsekoolis õppimist väljaspool Eestit.
    6. Rahvuse määrab vastaja ise. Inimesel on õigus tunnistada end selle rahvuse liikmeks, millega ta tunneb end kõige tihedamini etniliselt ja kultuuriliselt seotud olevat.
    7. Inimene oskab keelt, kui tema keeleoskus võimaldab toime tulla tuttavates keelekasutuse olukordades kõnelemisel, kirjutamisel ja lugemisel. Kui Te suudate ennast väljendada tuttavates suhtlusolukordades, saate aru selgest kõnest igapäevaelu teemadel, mõistate üldjoontes lihtsama teksti sisu ja suudate koostada lühikesi tarbetekste (lühiteated, tüüpdokumendi täitmine), siis on see piisav keeleoskustase, et vastata küsimusele jaatavalt. Kui mõni oskus puudub, teine aga tundub ületavat eespool nimetatud nõudeid, siis võiksite seda ikkagi jaatavaks vastuseks pidada. Näiteks võite end arvata keelt oskavaks, kui Te
      1. kõnelete üsna vabalt, kuid ei oska kirjutada;
      2. suudate lugeda võõrkeelset eri- või huvialakirjandust, kuid ei oska rääkida.
    8. Emakeeleks märgitakse keel, mis on omandatud varases lapsepõlves esimese keelena ja mida inimene üldjuhul kõige paremini oskab. Vastaja emakeel ei pea kokku langema tema rahvusega. Kurtide emakeel võib olla ka viipekeel. Vanemas eas kurdiks jäänute emakeeleks märgitakse lapsepõlves esimesena omandatud keel.
    9. Kohaliku keelekuju või murde all mõeldakse eesti kirjakeelest erinevat kohalikku keelepruuki, mitte võõrkeeli. Niisugust kõnepruuki võidakse nimetada kohalikuks keeleks, murdeks või murrakuks. Kohaliku keelekuju või murde oskajaks loetakse inimest, kes saab sellest keelest aru ja suudab end ka väljendada.
    10. Peab omaks mõnda religiooni – märgitakse inimese kohta, kes peab omaks mõnda usku (usutunnistust/religiooni). Kiriku või koguduse liikmesus ei ole seejuures vajalik. Samuti ei ole tähtis, kas inimene on ristitud, kas ta käib regulaarselt kirikus või kuulub mõne muu mittekristliku ühenduse liikmeskonda.
    11. Pikaajaline on selline haigus või terviseprobleem, mis on kestnud 6 kuud või eeldatavasti kestab vähemalt 6 kuud. Siia kuuluvad ka pikka aega vaevusi tekitanud terviseprobleemid, mida arst ei ole diagnoosinud. Pikaajalisteks loetakse ka korduvaid terviseprobleeme (nt hooajalised ägenevate haigusnähtudega probleemid nagu allergia), samuti haigusi, mille vaevuseid/nähtusid hoitakse ära või leevendatakse regulaarse ravimite võtmise ja muu raviga. Küsimusega ei täpsustata, milline konkreetne pikaajaline haigus või terviseprobleem inimesel on. Loenduse ajal olevaid ajutisi ja lühiajalisi haigusi või terviseprobleeme selles küsimuses ei arvestata. Terviseprobleemina ei lähe siin arvesse nt kergekujuline lühinägelikkus ega rasedus, kuigi need kestavad kauem kui kuus kuud. Hinnang tuleb anda tervisele üldiselt, mitte tervisele konkreetsel hetkel. Mõeldud on nii vaimset kui ka füüsilist tervist. Näiteks võib kroonilise haiguse või tervisehäirega inimene hinnata oma tervist väga heaks.
    12. Küsimusega mõõdetakse pikaajalisi piiranguid, mis tulenevad tervisest, mitte rahalistest, kultuurilistest vms tervisega mitte seotud põhjustest. Ajamääratlus „kuus kuud” käib piirangu kestuse, mitte selle põhjuseks oleva terviseprobleemi kestuse kohta. Inimeste igapäevategevus on töötamine, õpingud, majapidamistööd, enese eest hoolitsemine, suhtlemine teiste inimestega, vaba aja veetmine jne. Tegevuspiirangute korral tuleb hinnata, kas inimene suudaks või ei suudaks seda tegevust ise teha. Siin ei arvestata seda, kui inimene elukorralduse (mitte halva tervise) tõttu ei pese ise aknaid või ei tee muid kodutöid. Tegevuspiirangud peavad olema kestnud vähemalt viimased kuus kuud. Kui tervisest tingitud tegevuspiirang tekkis vähem kui kuus kuud tagasi, tuleb vastuses lähtuda sellest, kas see piirang kestab tõenäoliselt veel vähemalt kuus kuud. Ajutised piirangud, nagu näiteks kipsis käsi, tuleb seega välja arvata; kaks kuud tagasi jala kaotamise tõttu ratastooli jäämisest tingitud tegevuspiirangud aga sisse arvata. Igapäevategevus on oluliselt piiratud, kui inimene ei saa kodutoiminguid iseseisvalt teha ja vajab iga päev toimetulekuks teise inimese abi. Igapäevategevus on piiratud, aga mitte oluliselt, kui inimene saab hakkama abivahendi(te)ga ja teise inimese abi vajab mõne tegevuse juures, aga mitte iga päev. Lastel hinnatakse eakohaseid oskusi, näiteks imiku võimetus iseseisvalt riidesse panna ei ole pikaajalisest terviseprobleemist tulenev tegevuspiirang.
    Mida andmetega tehakse?

    Rahva ja eluruumide loenduse tulemusena saadakse rikkalik ning väärtuslik andmestik, mille põhjal tehtud statistika abil saab langetada kogu ühiskonda mõjutavaid otsuseid ja koostada arengukavasid ning plaane. Andmete esitamise õigsus on oluline, sest selle põhjal saab otsustada, kuhu on tarvis rajada teid ja koolimaju, kus on vaja suurendada valmisolekut hoolekandeks. Osa andmestikust valmistatakse ette rahvusvaheliseks kasutamiseks, et võrrelda Eestit Euroopa Liidu teiste riikidega. Loendusandmete põhjal valminud statistika avaldatakse statistikaameti veebilehel, kus sellega saavad tutvuda kõik huvilised.

    Allpool on esitatud mõned näited, mida rahvaloenduse andmetega teha saab.

    Eesti elu areng – aegread

    Rahvaloenduste andmeid võrreldes on võimalik jälgida Eesti elu arengut: kuidas on muutunud inimeste haridustase, ametite jaotus, leibkondade ja perekondade koosseis, eluhooned ja -ruumid ning elamistingimused.

    Rahvastikuarengu hindamise ja prognoosimise alusandmestik

    Rahvaloenduse andmete alusel saab arvutada selliseid olulisi rahvastikuarengu näitajaid nagu keskmine laste arv naise kohta.

    Kohalikud omavalitsused ja loendus

    Rahvaloenduse andmed kogutakse kogu Eestis ja nii saab neid avaldada ka kõige väiksemate omavalitsuste kohta. Iga valla põhiandmed on vabalt kättesaadavad, samuti saab võrrelda oma valla andmeid naabervalla omadega, maakonna või Eesti keskmisega.

    Mida ankeedis küsitakse?

    Internetis täidetavad ja silmast silma intervjuus kasutatavad ankeedid on üldjoontes samad, erinevused on selles osas, kus kogutakse infot eluruumis elavate inimeste ja aadressi kohta.

    Internetis täidetav ankeet koosneb neljast osast.

    1. Isiku osa (A)

    • Aadress
    • Sellel aadressil elavate inimeste arv
    • Samal aadressil elava partneri info
    • Täisealiste leibkonnaliikmete e-posti aadressid

    2. Alaealiste leibkonnaliikmete osa (A)

    • Alaealiste leibkonnaliikmete identifitseerimine

    3. Isiku osa (B)

    • Ränne
    • Rahvus
    • Keeled (sh emakeel), murded
    • Religioon
    • Tervis

    4. Laste osa (B)

    • Ränne
    • Rahvus
    • Keeled (sh emakeel), murded (küsitakse vähemalt kolmeaastaste kohta)
    • Religioon (küsitakse vähemalt 15-aastaste kohta)
    • Tervis
  • Telefoni teel või silmast silma küsitlus

    Küsitlus, kui loendaja helistab või külastab kodusid, algab 22. jaanuaril 2022 ja kestab kuni 20. veebruarini 2022. Rahvaloendaja küsitleb vaid neid valimisse kuuluvatel aadressidel elavaid inimesi, kes pole veebiküsimustikule vastanud.

    Kuidas silmast silma küsitlus korraldatakse?

    Kui kõik samal aadressil elavad inimesed vastavad internetis, siis ei pea loendaja nende inimestega kontakti otsima.

    Kui inimene pole ankeedi täitmisega alustanud või on jätnud selle pooleli, siis püüab loendaja küsitletavaga ühendust saada esmalt telefonitsi. Kui see ei õnnestu, siis tuleb tal kohale minna. Pooleli jäänud ankeedi puhul küsib loendaja ainult vastamata jäänud küsimusi. Igal loendajal on oma eluruumide aadresside töönimekiri ehk loendaja ei lisa ise uusi aadresse.