Rahvaloendusel selgub kui haigeks Eesti elanikud end peavad

Rahvaloenduse tulemustest joonistub kohaliku omavalitsuse tasandil välja, kus elavate inimeste tervis on kõige parem või vastupidi kõige halvem. Erinevate piirkondade elanike tervise kohta ülevaate omamine võimaldab riigil paremini terviseteenuste kättesaadavust korraldada ja kvaliteeti tagada.

Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõuniku Marre Karu sõnul on riigi seisukohalt oluline teada, millised ühiskonnagrupid ei saa osa üldisest riigi arengust, eluolu ning tervise paranemisest. „Võime oletada, et vanemaealiste tervis on 10 aastaga paranenud. Rahvaloenduse tulemused toovad aga selgust, kas see on toimunud kõigi inimeste puhul või on näiteks mõne rahvuse, vanusegrupi või haridusega inimeste tervis üldisest arengust maha jäänud,“ ütleb Karu.

Rahvaloendusel küsitav terviseinfo võimaldab hinnata rahvatervise arengut ja kitsaskohti ning annab alust edasisteks analüüsideks ja poliitika kujundamiseks. Ekspertide sõnul on inimeste endi hinnang oma tervisele üheks olulisemaks näitajaks, sest mõjutab kõige otsesemalt heaolu ja annab ülevaate sellest, kes ei saa täies mahus ega aktiivsusega oma igapäevaelu elada.

„Terviseprobleemide tõttu piiratud igapäevategevusega inimeste kohta kogutud info annab suurusjärgu, kui paljud võivad vajada abi ja erinevaid teenuseid, et elada täisväärtuslikku elu. Igapäevategevusteks võivad olla nii liikumine kodus kui ka väljaspool kodu, asjaajamised, tööl või koolis käimine, aga ka tegevused nagu riietumine, söömine või pesemine,“ selgitab Karu.

Riigil ja kohalikul omavalitsusel on võimalik ja vajalik pakkuda inimestele erinevaid abistavaid teenuseid, mis võimaldavad iseseisvalt ning võimalikult kaua oma kodus elada. Isegi kui selleks vajatakse kõrvalist abi. Kindlasti ei vaja kõik tervise tõttu piiratud tegevusega inimesed riigi või kohaliku omavalitsuse tuge. Samas aitab Karu sõnul loenduselt saadav teadmine hinnata, kus on kõige suuremad puudujäägid ja oleks vaja rohkem tähelepanu pöörata erivajadustega inimestele.

Teenuste planeerimiseks ja ka edasisteks analüüsideks on oluline info ka see, millist laadi teenuseid vajatakse. Näiteks erivajadustega tööealised vajavad ilmselt erivajadustega eakatest erinevat tuge ja teenuseid. Seega aitavad rahvaloendusel kogutavad andmed kaasa ka erivajadustega inimeste teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisele. „Paremad teenused aitavad omakorda parandada erivajadustega inimeste elujärge ja elutingimusi ning on toeks lähedastele, kes aitavad oma abi vajavaid pereliikmeid või sugulasi hooldada,“ rõhutab sotsiaalministeeriumi nõunik.

Rohkem teavet 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse terviseteemaliste küsimuste tulemuste kohta leiab statistikaameti andmebaasist.