Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Metoodika

Rahva ja eluruumide loendus 2021 toimub registripõhist ja tavapärast loendust kombineerides.

Loenduse registripõhine osa

Statistikaamet teeb 2021. aasta loenduse korraldamisel koostööd ligi 30 registriga. Põhiregistrid on näiteks rahvastikuregister, ehitisregister, maa-ameti, maksu- ja tolliameti ning haigekassa registrid. Peale nende kasutatakse tulemuste täiendamiseks ja täpsuse suurendamiseks ka teiste riiklike andmekogude teavet.

Registripõhise loendusosa korraldamisel kasutatakse riiklikke andmekogusid ehk infot, mida elanikud on registritesse esitanud. Statistikaametis on selleks tehtud metoodilisi ja infotehnoloogilisi ettevalmistusi alates 2010. aastast. Meetodi hindamiseks on korraldatud prooviuuring (2014. aastal) ja kaks prooviloendust (2016. ja 2019. aastal).

Registripõhise loenduse andmekogud

  • ADS – aadressiandmete süsteem
  • ARIREG – äriregister
  • EHIS – Eesti hariduse infosüsteem
  • EHR – riiklik ehitisregister
  • EMPIS – töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register
  • EMSR – meditsiiniline sünniregister
  • e-toimik – e-toimiku süsteem
  • ETR – riiklik elamis- ja töölubade register
  • KIR – vangide ja kriminaalhooldusaluste register
  • KIRST – ravikindlustuse andmekogu
  • KMAIS – isikut tõendavate dokumentide andmekogu
  • KOPIS – kohustusliku kogumispensioni register
  • KR – kinnistusraamat
  • KVKR – kaitseväekohustuslaste register
  • liiklusregister
  • MKR – maksukohustuslaste register)
  • RAKS – riiklik rahvusvahelise kaitse andmise register
  • RETS – retseptikeskus
  • RR – rahvastikuregister
  • SAP – riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu
  • SKAIS – sotsiaalkaitse infosüsteem
  • SPR – surma põhjuste register
  • STAR – sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister
  • TETRIS – töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu
  • TÖR – töötamise register

Statistikaameti kinnitatud avaldatavate tunnuste loetelu koos allikatega leiab siit (tegemist on kinnitamata töödokumendiga).

Loenduse küsitluse osa

Küsitluse eesmärk on koguda rahvastiku üldkogumi isikute kohta infot, mida registrites ei ole, ja hinnata partnerlusindeksi kvaliteeti.

Küsitakse järgmist infot:

  • partneri info (elukaaslane, abikaasa), kes elab samal aadressil;
  • võõrkeelte oskus;
  • murrete oskus;
  • religioon;
  • haiguse või terviseprobleemi olemasolu ja mõju igapäevategevusele.

Rahva ja eluruumide loenduse küsitluse jaoks võetakse aadressidest juhuvalim. Aadressipõhine küsitlus tähendab, et läbi käiakse kõik eluruumid kindlaks määratud territooriumil, et leida üles kõik nendes eluruumides elavad inimesed. Nõnda on tagatud, et leitakse üles võimalikult paljud isikud. Kõigepealt antakse inimestele võimalus kindla aja jooksul vastata veebis ise. Pärast seda saavad loendajad nimekirja, kus on need valimisse kuuluvad aadressid, millelt ei ole veebis täielikult vastatud. Aadressi alusel küsitlemine tagab silmast silma küsitlusel suurema vastamismäära, sest ei ole vaja otsida kindlaid inimesi, kelle asukohta ei pruugita teada, vaid küsitletakse kõiki kindlal aadressil elavaid inimesi.

Küsitluse osa andmekogumismeetodid on järgmised:

  • kõigile avatud veebiküsitlusele ise vastamine (28.12.2021–15.01.2022);
  • valimiaadressidel elavate isikute küsitlemine telefoni teel või kodukülastusega (22.01.–20.02.2022).

Valimis on ca 30 000 asustatud eluruumi ehk ca 60 000 inimest, kellele on rahva ja eluruumide loendusel osalemine seaduse järgi kohustuslik.

Valimi võtmise alused:

  • alla 2501 elanikuga KOVid ehk väikesaared – kõik elanikud;
  • 2501 kuni 20 000 elanikuga KOVid – 300 asustatud aadressi;
  • 20 001 kuni 50 000 elanikuga KOVid – 500 asustatud aadressi;
  • 50 001 kuni 100 000 elanikuga KOVid (k.a Tartu) – 800 asustatud aadressi;
  • Tallinnas eraldi 500 asustatud aadressi igast linnaosast.