Mõisted

Alaline elukoht – see (elamiskõlblik) eluruum, millega isik ise ja tema perekonnaliikmed eelmise aasta jooksul kõige tugevamini seotud on olnud. Eluruumidega seotust arvutatakse riigi registritesse teada antud elukoha-aadressi(de) ning igapäevategevustega (kooli, lasteaia, töökoha vms) seotud asukohtade järgi. Kui inimesel on perekond, siis on kõigil tema pereliikmetel ühine alaline elukoht. Kui mõne pereliikme töökoht asub elukohast kaugel (teises riigis või linnas) ja sellel isikul on töökoha läheduses teisene elukoht, siis tema alaliseks elukohaks loetakse perekonna elukoht.

Siin loetakse perekonnaks üldiselt alaealiste lastega tuumperekond, millesse võib kuuluda ka täisealisi lapsi, kuid nemad võivad moodustada ka omaette (sh üheliikmelisi) leibkondi.

Üksiku inimese alaliseks elukohaks loetakse elamiskõlblik eluruum, millega ta eelmise aasta jooksul kõige tugevamini seotud oli.

Vaata ka Leibkonnad ja elukohad registrites.

Eluruumid – tavaeluruumid (asustatud või asustamata), muud elamuüksused ja ühiseluruumid. Iga eluruum on vähemalt ühe isiku alaliseks elukohaks. Asustatud tavaeluruumid ja muud elamuüksused moodustavad üheskoos elamuüksused.

  • Tavaeluruumid on oma ehituselt eraldatud ja iseseisvad ruumid kindlas asukohas, mis on ette nähtud inimestele alaliseks elamiseks ning on vaatluskuupäeva seisuga kas
    • kasutusel alalise elukohana,
    • vabad või
    • ette nähtud hooajaliseks või teiseseks kasutuseks.

Eraldatud tähendab ümbritsevate seinte ja katuse või lae olemasolu, nii et vähemalt üks isik saab sinna eralduda.

Iseseisev tähendab otsest juurdepääsu tänavalt, trepikojast, koridorist, käigust või krundilt.

  • Muud elamuüksused on hütid, majakesed, onnid, osmikud, haagissuvilad, paatmajad, küünid, veskid, koopad või muud varjualused, mida kasutatakse elamiseks (loenduse hetkel), olenemata sellest, kas need on selleks ette nähtud või mitte.
  • Ühiseluruumid on ruumid, mis on elupaigana ette nähtud suurele inimrühmale või mitmele leibkonnale.

Eluruumi asustatus – tavaeluruumid jaotati asustatuse alusel järgmiselt:

  • asustatud tavaeluruum – tavaeluruum, milles elab loenduse ajal alaliselt vähemalt üks isik;
  • asustamata tavaeluruum – tavaeluruum, milles loenduse ajal keegi alaliselt ei ela.

Eluruumi pind – ehk eluruumi kasulik põrandapind on

  • seespool välisseinu mõõdetud põrandapind, millest on välja jäetud elamiseks kõlbmatud keldrid ja pööningud ning mitme eluruumiga hoonetes kõik ühiskasutatavad ruumid; või
  • toa mõiste alla kuuluvate ruumide kogupõrandapind, vt tubade arv eluruumis.

Eluruumi tehnovarustus – veevarustussüsteemi, pesemisvõimaluse, tualettruumi ning keskkütte olemasolu eluruumis.

  • Veevarustussüsteem– eluruumis on kraanivesi olemas, kui külm vesi tuleb eluruumi torustiku kaudu ja kasutusel on veekraan.
  • Pesemisvõimalus– pesemisvõimalus on olemas, kui eluruumis on veevärgi ja kanalisatsiooniga (sh kogumispaagiga) ühendatud vann või dušš. Pesemisvõimalus loeti olemasolevaks ka siis, kui eluruumi juurde kuulus saun (sh väljaspool eluruumi väikeelamuga samal elamukrundil eraldi hoones olev saun).
  • Tualettruum – eluruumis on veevärgi ja kanalisatsiooniga (sh kogumispaagiga) ühendatud veeklosett.
  • Keskküte – eluruum on keskküttega, kui kütmine toimub ühise küttekeskuse või hoonesse või tavaeluruumi paigaldatud kütteseadme kaudu, olenemata energiaallikast.

Emakeel – keel, mis on omandatud varases lapsepõlves esimese keelena ja mida isik üldjuhul kõige paremini oskab. Kui isiku emakeel oli puudu, siis määratakse isiku emakeeleks keel, mis on tema ema emakeel (tingimusel, et isa emakeel on sama või teadmata). Registripõhisel rahvaloendusel tugineb emakeel rahvastikuregistri, isikut tõendavate dokumentide andmekogu, eelmise rahvaloenduse ja Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmetele, kuhu inimesed on oma emakeele ise kirja pannud.

Esimese lapse sünnitamise iga – naise vanus esimese lapse sünnitamise ajal, mis saadakse, lahutades esimese lapse sünnikuupäeva ema sünnikuupäevast. Naise vanus esimese lapse sünnitamise hetkel arvutatakse kõikidele üle 15-aastastele (k.a) Eestis elavatele naistele. 

Hoone – maapinnaga püsivalt ühendatud välispiirete, katuse ja siseruumidega ehitis.

Hoone ehitusaeg – aasta, millal hoone valmis.

Hoone tüüp – elamud ja mitte-elamud. Iga elamu on jagatud kolmeks korterite arvu järgi:

  • 1-korteriline elamu (eramu) – ühele perele ehitatud elamu, mis ei ole jaotatud isoleeritud osadeks. Siia kuuluvad ka taluelamud ja endised suvilad, mis on kohandatud või ümber ehitatud aasta ringi elamiseks;
  • 2-korteriline elamu;
  • vähemalt 3-korteriline elamu;
  • mitte-elamu – hoone, mille kasulikust pinnast alla poole on korterid. Siia kuuluvad nt büroohooned, kauplused, koolid ja muud hooned, kus asub vähemalt üks eluruum (korter).

Kodakondsus – riik, mille kodanik isik on. Kodakondsust määratletakse erilise õigusliku sidemena üksikisiku ja tema riigi vahel. Kodakondsus on omandatud kas sünniga või saadud naturalisatsiooni korras avalduse või valiku alusel, abielludes või mõnel muul viisil kooskõlas riiklike õigusaktidega. Registripõhisel rahvaloendusel on kodakondsuse info pärit rahvastikuregistrist.

Loendusmoment – loendusega kogutavate andmete fikseerimise kuupäev ja kellaaeg. 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse loendusmoment oli 31. detsember 2021 kell 00.00.

Rahvus – registripõhisel rahvaloendusel määras isik ise oma rahvuse rahvastikuregistris, meditsiinilises sünniregistris, isikut tõendavate dokumentide andmekogus või eelmisel rahvaloendusel. Kui lapsele pole üheski andmekogus rahvust märgitud, omistatakse talle ema rahvus. Isikul oli õigus tunnistada end selle rahvuse liikmeks, millega ta tundis end etniliselt ja kultuuriliselt kõige tugevamalt seotud olevat. Isik, kes tundis end kuuluvat mitmesse rahvusesse, valis enda jaoks olulisema.

Seaduslik perekonnaseis – vähemalt 15-aastased isikud jaotati seadusliku (juriidilise) perekonnaseisu arvestades järgmiselt:  

  • Ei ole seaduslikus abielus olnud – isik, kes ei ole kunagi seaduslikus abielus olnud.
  • Seaduslikus abielus – isik, kelle abielu on seaduslik ja see ei ole lõppenud abikaasa surma või abielulahutusega. Isik on seaduslikus abielus ka siis, kui ta ei ela oma abikaasaga koos. Seaduslikuks loetakse siin ainult mehe ja naise vahel sõlmitud abielu.
  • Lahutatud – isik, kelle (viimane) seaduslik abielu lõppes abielulahutuse vormistamisega ja kes ei ole uuesti seaduslikku abiellu astunud.
  • Lesk – isik, kelle (viimane) seaduslik abielu lõppes abikaasa surmaga (sh kohtus surnuks tunnistamisega) ja kes ei ole uuesti seaduslikku abiellu astunud.

Sünniriik – riik, kus isiku sünni hetkel elas alaliselt tema ema. Välisriigis sündinutel on sünniriik nimetatud loenduse ajal kehtinud riigipiiri järgi. Isikud, kes on sündinud enne 1945. aastat Petserimaal või Narva jõe tagusel Eesti Vabariigile kuulunud alal, loeti Eestis sündinuteks.

Sünnitatud laste arv – elu jooksul sünnitatud elusalt sündinud laste arv. Lapsendatud lapsi arvesse ei võeta. Tunnus määratakse naistele alates 15. eluaastast.

Tiheasustusega paikkond – tihehoonestusega ala, kus hoonetevaheline kaugus ei ole suurem kui 200 meetrit ja kus elab vähemalt 200 inimest. Loe lähemalt Haldusüksuste tasemed ja ruumiandmed.

Tubade arv eluruumis – tuba on elamuüksuses ruum, mida ümbritsevad põrandast laeni ulatuvad seinad ja mis on piisavalt suur (vähemalt 4 m2), et mahutada täiskasvanule ettenähtud voodit, ja mis on lae põhipiirkonnas vähemalt kahe meetri kõrgune.

Vanus – isiku vanus on esitatud loendusmomendi (31.12.2021) seisuga täisaastates. Alla aastaste laste vanus on 0 aastat.
 

Loe siit detailsemat kirjeldust rahvaloenduse tunnuste arvutamise metoodikast.