Rahvaloendusega kogutud elamistingimuste andmete avaldamiseni on jäänud

Mõisted

Alaline elukoht – see (elamiskõlblik) eluruum, millega isik ise ja tema perekonnaliikmed eelmise aasta jooksul kõige tugevamini seotud on olnud. Eluruumidega seotust arvutatakse riigi registritesse teada antud elukoha-aadressi(de) ning igapäevategevustega (kooli, lasteaia, töökoha vms) seotud asukohtade järgi. Kui inimesel on perekond, siis on kõigil tema pereliikmetel ühine alaline elukoht.

Üksiku inimese alaliseks elukohaks loetakse elamiskõlblik eluruum, millega ta eelmise aasta jooksul kõige tugevamini seotud oli.

Vaata ka Leibkonnad ja elukohad registrites.

Eluruumid – tavaeluruumid (asustatud või asustamata), muud elamuüksused ja ühiseluruumid. Iga eluruum on vähemalt ühe isiku alaliseks elukohaks. Asustatud tavaeluruumid ja muud elamuüksused moodustavad üheskoos elamuüksused.

  • Tavaeluruumid on oma ehituselt eraldatud ja iseseisvad ruumid kindlas asukohas, mis on ette nähtud inimestele alaliseks elamiseks ning on vaatluskuupäeva seisuga kas
    • kasutusel alalise elukohana,
    • vabad või
    • ette nähtud hooajaliseks või teiseseks kasutuseks.

Eraldatud tähendab ümbritsevate seinte ja katuse või lae olemasolu, nii et vähemalt üks isik saab sinna eralduda.

Iseseisev tähendab otsest juurdepääsu tänavalt, trepikojast, koridorist, käigust või krundilt.

  • Muud elamuüksused on hütid, majakesed, onnid, osmikud, haagissuvilad, paatmajad, küünid, veskid, koopad või muud varjualused, mida kasutatakse elamiseks (loenduse hetkel), olenemata sellest, kas need on selleks ette nähtud või mitte.
  • Ühiseluruumid on ruumid, mis on elupaigana ette nähtud suurele inimrühmale või mitmele leibkonnale.

Eluruumi asustatus – tavaeluruumid jaotati asustatuse alusel järgmiselt:

  • asustatud tavaeluruum – tavaeluruum, milles elab loenduse ajal alaliselt vähemalt üks isik;
  • asustamata tavaeluruum – tavaeluruum, milles loenduse ajal keegi alaliselt ei ela.

Eluruumi kasutamise alus – leibkonnad ja leibkonnaliikmed jaotati eluruumi kasutamise aluse põhjal järgmiselt:

  • omanik – vähemalt üks leibkonnaliige on selle eluruumi omanik või kaasomanik;
  • üürnik – ükski leibkonnaliige ei ole eluruumi omanik ega tema lähisugulane või abikaasa, kuid on teada, et eluruum on kellegi omandis;
  • muu kasutamise alus – vähemalt üks leibkonnaliige on eluruumi omaniku lähisugulane või abikaasa.

Eluruumi pind – ehk eluruumi kasulik põrandapind on

  • seespool välisseinu mõõdetud põrandapind, millest on välja jäetud elamiseks kõlbmatud keldrid ja pööningud ning mitme eluruumiga hoonetes kõik ühiskasutatavad ruumid; või
  • toa mõiste alla kuuluvate ruumide kogupõrandapind, vt tubade arv eluruumis.

Eluruumi tehnovarustus – veevarustussüsteemi, pesemisvõimaluse, tualettruumi ning keskkütte olemasolu eluruumis.

  • Veevarustussüsteem– eluruumis on kraanivesi olemas, kui külm vesi tuleb eluruumi torustiku kaudu ja kasutusel on veekraan.
  • Pesemisvõimalus– pesemisvõimalus on olemas, kui eluruumis on veevärgi ja kanalisatsiooniga (sh kogumispaagiga) ühendatud vann või dušš. Pesemisvõimalus loeti olemasolevaks ka siis, kui eluruumi juurde kuulus saun (sh väljaspool eluruumi väikeelamuga samal elamukrundil eraldi hoones olev saun).
  • Tualettruum – eluruumis on veevärgi ja kanalisatsiooniga (sh kogumispaagiga) ühendatud veeklosett.
  • Keskküte – eluruum on keskküttega, kui kütmine toimub ühise küttekeskuse või hoonesse või tavaeluruumi paigaldatud kütteseadme kaudu, olenemata energiaallikast.

Emakeel – keel, mis on omandatud varases lapsepõlves esimese keelena ja mida isik üldjuhul kõige paremini oskab. Kui isiku emakeel oli puudu, siis määratakse isiku emakeeleks keel, mis on tema ema emakeel (tingimusel, et isa emakeel on sama või teadmata). Registripõhisel rahvaloendusel tugineb emakeel rahvastikuregistri, isikut tõendavate dokumentide andmekogu, eelmise rahvaloenduse ja Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmetele, kuhu inimesed on oma emakeele ise kirja pannud.

Esimese lapse sünnitamise iga – naise vanus esimese lapse sünnitamise ajal, mis saadakse, lahutades esimese lapse sünnikuupäeva ema sünnikuupäevast. Naise vanus esimese lapse sünnitamise hetkel arvutatakse kõikidele üle 15-aastastele (k.a) Eestis elavatele naistele. 

Hoone – maapinnaga püsivalt ühendatud välispiirete, katuse ja siseruumidega ehitis.

Hoone ehitusaeg – aasta, millal hoone valmis. Uuemate hoonete puhul aasta, millal hoone sai kasutusloa.

Hoone tüüp – elamud ja mitte-elamud. Iga elamu on jagatud kolmeks korterite arvu järgi:

  • 1-korteriline elamu (eramu) – ühele perele ehitatud elamu, mis ei ole jaotatud isoleeritud osadeks. Siia kuuluvad ka taluelamud ja endised suvilad, mis on kohandatud või ümber ehitatud aasta ringi elamiseks;
  • 2-korteriline elamu;
  • vähemalt 3-korteriline elamu;
  • mitte-elamu – hoone, mille kasulikust pinnast alla poole on korterid. Siia kuuluvad nt büroohooned, kauplused, koolid ja muud hooned, kus asub vähemalt üks eluruum (korter).

Kodakondsus – riik, mille kodanik isik on. Kodakondsust määratletakse erilise õigusliku sidemena üksikisiku ja tema riigi vahel. Kodakondsus on omandatud kas sünniga või saadud naturalisatsiooni korras avalduse või valiku alusel, abielludes või mõnel muul viisil kooskõlas riiklike õigusaktidega. Registripõhisel rahvaloendusel on kodakondsuse info pärit rahvastikuregistrist.

Loendusmoment – loendusega kogutavate andmete fikseerimise kuupäev ja kellaaeg. 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse loendusmoment oli 31. detsember 2021 kell 00.00.

Leibkond (aadressipõhine) – isikud, kes elavad ühes elamuüksuses. Iga asustatud elamuüksuse kohta on üks leibkond.

Leibkonnad jagunevad tavaleibkondadeks ja asutusleibkondadeks. Euroopa Komisjoni määruses (EL 2017/543) on asutusleibkond defineeritud järgmiselt.

  • Asutusleibkond „koosneb isikutest, kes saavad oma eluruumi ja ülalpidamise sellest asutusest. Asutuseks peetakse juriidilist isikut, mille otstarve on pakkuda pikaajalist eluaset ja teenuseid isikute rühmale. Asutusel on harilikult ühised ruumid ja sisseseaded, mida võivad kasutada kõik sealsed elanikud.“ Asutusleibkonnas elavad näiteks asenduskodude, vanglate ja hooldekodude elanikud.
  • Ülejäänud leibkondi nimetatakse tavaleibkondadeks. Tavaleibkond võib sisaldada üht, mitut või mitte ühtegi tuumperekonda. Tavaleibkond võib koosneda ka ühest isikust.

Tuumperekond  kaks või enam inimest, kes kuuluvad ühte leibkonda ja on üksteisega seotud abikaasadena, vabaabielupartneritena või vanema ja lapsena. Seega koosneb perekond kas lasteta paarist; vähemalt ühe lapsega paarist või vähemalt ühe lapsega üksikvanemast. Niisuguse perekonnakäsituse korral piirdub laste ja täiskasvanute suhe vahetu (st esimese astme) sugulusega ehk vanemate ja laste suhtega. Näiteks vanavanemast ja lapselapsest koosnev leibkond ei ole tuumperekond.

Laps (poeg/tütar) – bioloogiline laps, kasulaps või lapsendatud laps (olenemata vanusest või perekonnaseisust), kelle alaline elukoht on vähemalt ühe vanema leibkonnas ja kellel ei ole samas leibkonnas partnerit ega oma lapsi. Ajutise eestkoste all olevaid lapsi arvesse ei võeta. Poega või tütart, kes elab abikaasaga, vabaabielupartneriga või vähemalt ühe lapsega koos, ei peeta rahvaloenduse kontekstis lapseks.

Põlisus – põlisus on Eesti rahvastiku jaotumine põlis- ja välispäritolu rahvastikuks.

  • Põlisrahvastik – Eestis alaliselt elavad inimesed, kelle vähemalt üks vanematest ja vähemalt üks vanavanematest on sündinud Eestis.
  • Välispäritolu rahvastik – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ei kuulu põlisrahvastiku hulka. Välispäritolu rahvastik on jaotatud esimeseks, teiseks ja kolmandaks põlvkonnaks vastavalt isiku enda, tema vanemate ja/või vanavanemate sünniriigile:
    • välispäritolu rahvastiku esimene põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ise ja kelle vanemad on sündinud välismaal;
    • välispäritolu rahvastiku teine põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ise on sündinud Eestis, aga kelle vanemad on sündinud välismaal;
    • välispäritolu rahvastiku kolmas põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kelle vanematest vähemalt üks on sündinud Eestis, aga kelle kõik vanavanemad on sündinud välismaal.

Rahvus – registripõhisel rahvaloendusel määras isik ise oma rahvuse rahvastikuregistris, meditsiinilises sünniregistris, isikut tõendavate dokumentide andmekogus või eelmisel rahvaloendusel. Kui lapsele pole üheski andmekogus rahvust märgitud, omistatakse talle ema rahvus. Isikul oli õigus tunnistada end selle rahvuse liikmeks, millega ta tundis end etniliselt ja kultuuriliselt kõige tugevamalt seotud olevat. Isik, kes tundis end kuuluvat mitmesse rahvusesse, valis enda jaoks olulisema.

Seaduslik perekonnaseis – vähemalt 15-aastased isikud jaotati seadusliku (juriidilise) perekonnaseisu arvestades järgmiselt:  

  • Ei ole seaduslikus abielus olnud – isik, kes ei ole kunagi seaduslikus abielus olnud.
  • Seaduslikus abielus – isik, kelle abielu on seaduslik ja see ei ole lõppenud abikaasa surma või abielulahutusega. Isik on seaduslikus abielus ka siis, kui ta ei ela oma abikaasaga koos. Seaduslikuks loetakse siin ainult mehe ja naise vahel sõlmitud abielu.
  • Lahutatud – isik, kelle (viimane) seaduslik abielu lõppes abielulahutuse vormistamisega ja kes ei ole uuesti seaduslikku abiellu astunud.
  • Lesk – isik, kelle (viimane) seaduslik abielu lõppes abikaasa surmaga (sh kohtus surnuks tunnistamisega) ja kes ei ole uuesti seaduslikku abiellu astunud.

Sünniriik – riik, kus isiku sünni hetkel elas alaliselt tema ema. Välisriigis sündinutel on sünniriik nimetatud loenduse ajal kehtinud riigipiiri järgi. Isikud, kes on sündinud enne 1945. aastat Petserimaal või Narva jõe tagusel Eesti Vabariigile kuulunud alal, loeti Eestis sündinuteks.

Sünnitatud laste arv – elu jooksul sünnitatud elusalt sündinud laste arv. Lapsendatud lapsi arvesse ei võeta. Tunnus määratakse naistele alates 15. eluaastast.

Tiheasustusega paikkond – tihehoonestusega ala, kus hoonetevaheline kaugus ei ole suurem kui 200 meetrit ja kus elab vähemalt 200 inimest. Loe lähemalt Haldusüksuste tasemed ja ruumiandmed.

Tubade arv eluruumis – tuba on elamuüksuses ruum, mida ümbritsevad põrandast laeni ulatuvad seinad ja mis on piisavalt suur (vähemalt 4 m2), et mahutada täiskasvanule ettenähtud voodit, ja mis on lae põhipiirkonnas vähemalt kahe meetri kõrgune.

Haridustase –isiku kõrgeim lõpetatud haridustase. Kõrgeim haridustase esitatakse ISCED 2011 rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse alusel, mis jaotab haridustasemed järgnevalt.

  • Põhiharidus või madalam:

    ..Hariduseta, alusharidus – isikul võib olla alusharidus või ta ei ole lõpetanud algharidusele vastavat kooliastet.

    ..Algharidus, praegune põhikooli 6 klassi, põhihariduse nõudeta kutseharidus. Eestis alghariduse kohta lõputunnistust ei väljastata ja esimene omandatav haridustase on põhiharidus. Alghariduse eristamine on vajalik rahvusvahelise võrreldavuse tagamiseks. Selle haridustaseme omandanuks peetakse kokkuleppeliselt isikuid, kes ei ole omandanud põhiharidust, kuid on lõpetanud vähemalt
    • 6 klassi alates 1930–1944 (arvestatakse ka täiskasvanute õhtualgkoole);
    • 4 klassi aastatel 1945–1971 või 3 klassi aastatel 1972–1989;
    • 6 klassi aastatel 1990. aastast.
    Sellesse rühma kuuluvad ka põhihariduseta isikud, kes on omandanud põhihariduse nõudeta kutsehariduse.

    ..Põhiharidus – isik ei ole lõpetanud keskharidusele vastavat kooliastet, kuid on lõpetanud
    • aastail 1920–1940 kutsekeskkooli või saanud põhihariduse erikoolis;
    • aastani tegutsenud reaalkooli või progümnaasiumi;
    • mittetäieliku keskkooli või 7 klassi aastani 1961;
    • vähemalt 8 klassi üldhariduskoolis aastail 1962–1989;
    • põhikooli või vähemalt 9 klassi üldhariduskoolis alates 1990. aastast.
    ..Kutseharidus koos põhihariduse omandamisega ja kutseharidus põhihariduse baasil – isik on omandanud koos kutsega ka põhihariduse või õppinud kutseõppes põhihariduse baasil. Õppe käigus keskharidust ei saada.
  • Keskharidus või kutseharidus keskhariduse baasil:

    ..Üldkeskharidus – isik on lõpetanud 10-, 11- või 12-klassilise keskkooli või gümnaasiumi.

    ..Kutsekeskharidus – isik on omandanud kesk- ja kutsehariduse sama õppekava raames. Sellesse rühma kuuluvad ka need, kes on omandanud keskerihariduse põhihariduse baasil.

    ..Kutseharidus keskhariduse baasil – isik on lõpetanud kutseõppe keskhariduse baasil (sisseastumisnõudeks keskharidus).
  • Kõrgharidus või keskeriharidus keskhariduse baasil:

    ..Keskeriharidus keskhariduse baasil – isik on lõpetanud tehnikumi, kommertskooli, kõrgema põllumajandus- või aianduskooli, merekooli või mõne muu õppeasutuse keskerihariduse õppekava järgi (sisseastumisnõudeks keskharidus), kuhu Eestis võeti vastu kuni 01.09.1999.

    ..Bakalaureus või sellega võrdsustatud, rakenduskõrgharidus – isik on lõpetanud
    • kutsekõrgharidusõppe (vastuvõtt aastatel 1999–2002) või diplomiõppe (vastuvõtt aastani 2002) õppekava;
    • rakenduskõrgharidusõppe ehk kõrghariduse esimese astme õppe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajaliku pädevuse;
    • bakalaureuse õppekava kolmeaastase programmi alusel. Eestis alustati vastuvõttu 2002. aastal.
    ..Magister või sellega võrdsustatud  – isik on saanud magistrikraadi või magistrikraadiga võrdsustatud kvalifikatsiooni:
    • viie- või kuueaastane integreeritud õpe (sh inseneriõpe). Integreeritud õppe vastuvõtt alates 2002. aastast;
    • bakalaureuse õppekava nelja-aastase programmi alusel. Eestis vastuvõtt aastatel 1992–2001;
    • enne 1992. aastat kehtinud õppekava järgi omandatud kõrgharidus, s.t isik on läbinud instituudi, akadeemia, ülikooli või mõne muu õppeasutuse kõrghariduse taseme õppekava, mis kehtis Eestis enne 1992. aastat. Endise NSVL-i territooriumil võivad sellised õppekavad kehtida praeguseni;
    • internatuuri lõpetanud arst;
    • pärast bakalaureuseõpet üheaastase õpetajakoolituse läbinud isik;
    • residentuuri lõpetanud.
    ..Doktor või sellega võrdsustatud – isik on saanud doktorikraadi. Doktorikraadile vastavaks loetakse ka NSVL-i haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab kandidaadikraadi diplom (кандидат наук) või doktorikraadi diplom (доктор наук).

Haridustasemete detailsemad kirjeldused leiad haridusstatistika käsiraamatust (peatükk 4.2).

Vanus – isiku vanus on esitatud loendusmomendi (31.12.2021) seisuga täisaastates. Alla aastaste laste vanus on 0 aastat.
 

Loe siit detailsemat kirjeldust rahvaloenduse tunnuste arvutamise metoodikast.