Aasta lõpus algab rahvaloenduse peaproov

Uudis
Postitatud 15. detsember 2020, 12.15

Statistikaamet alustab 30. detsembril kuu aega vältava rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusega, millega kontrollitakse valmisolekut suureks loenduseks. Rahvaloenduse peaproovi kaasatakse üle Eesti umbes 2000 inimest.

Statistikaameti peadirektori Mart Mägi sõnul saavad kutse testküsitluses osaleda kaheksas maakonnas elavad inimesed. „Testküsitluseks oleme valinud üle Eesti võimalikult erinevad piirkonnad ja elamutüübid. Valimis on kortermaju, ridaelamuid, eramuid, aga ka suvilaid ja üks hooldekodu. 30. detsembril saadame kõikidele neile postkasti kolmes keeles teavituskirja ja kui rahvastikuregistris on olemas e-posti aadress, siis ka personaalse e-kirja,“ ütles Mägi.

 

2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusse kaasatud omavalitsused

Maakond

Omavalitsusüksus Hoonete arv testküsitluses Eluruumide arv testküsitluses
Harjumaa Anija vald 53 hoonet 53
Harjumaa Jõelähtme vald 54 hoonet 54
Harjumaa Tallinn 10 hoonet 351
Harjumaa Viimsi vald 42 hoonet 96
Ida-Virumaa Narva 11 hoonet 70
Jõgevamaa Põltsamaa vald 47 hoonet 47
Lääne-Virumaa Väike-Maarja vald 1 hoone 3
Raplamaa Rapla vald 55 hoonet 151
Tartumaa Elva 3 hoonet 69
Tartumaa Tartu 9 hoonet 22
Viljandimaa Mulgi vald 36 hoonet 36
Võrumaa Võru 19 hoonet 48

Testküsitlus toimub kahes osas: e-loendus (30. detsember 2020–15. jaanuar 2021) ja küsitlusloendus (20.–31. jaanuar 2021), kus küsitlejad helistavad neile, kes e-loendusel ei osalenud või täitsid ankeedi puudulikult. Testküsitlusele saavad statistikaameti elektroonilises keskkonnas eSTAT (estat.stat.ee) alates 30. detsembrist kell 00.00 vastata kõik teavituse saanud inimesed. Mart Mägi sõnul on statistikaametil ootus, et e-riigile kohaselt vastab vähemalt 70% osalejatest küsimustele veebis. “Mõistame, et kõigil seda võimalust ei ole ja nendega võtame ühendust telefoni teel, sest kodukülastusi soovime praegusel pandeemia perioodil võimalusel vältida,” märkis Mägi. 

Suurema osa rahva ja eluruumide loenduse jaoks vajalikest andmetest saab statistikaamet riiklikest registritest. Inimestel tuleb vastata vaid vähestele küsimustele, millele ühestki registrist vastuseid ei saa. Nii testküsitlusel kui ka pärisloendusel küsitakse inimestelt võõrkeelte ja murrete oskuse, usu ning terviseprobleemidest tingitud piirangute kohta. Registriandmete kasutamine säästab oluliselt inimeste aega, e-küsimustiku saab ühe inimese kohta ära täita vähem kui kümne minutiga. Igal täisealisel tuleb vastata enda eest ise, alaealiste leibkonnaliikmete kohta saavad vastused anda samal aadressil elavad vanemad.

„Testküsitlus on oluline eeldus 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse õnnestumiseks. Igal testküsitlusel osaleval inimesel on võimalus anda statistikaametile tagasisidet, mis aitab meil loendusprotsessi enne põhiloendust täiustada. Peamine eesmärk on kontrollida, kuidas töötavad erinevad küsitlusmeetodid ja isikute teavitamine, kuidas inimesed ankeedist aru saavad ning kuidas toimib tehnoloogia,“ kinnitas Mägi. 

Kõik rahva ja eluruumide loenduse testküsitluse käigus kogutud andmed on kaitstud statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtete järgimise ja isikuandmete kaitse nõuete rakendamisega. 

Registripõhise loenduse osa hindamiseks korraldas statistikaamet kaks prooviloendust, neist esimene toimus 2016. ja teine 2019. aastal. Mõlemad prooviloendused andsid kinnitust, et kõik registritest saadavad andmed vastavad rahvusvahelistele kvaliteedinõuetele.

 

Täpsem teave:

Kadri Kütt
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181