Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Elektroonilist rahvaloendust eelistab 70% Eesti elanikest

Uudis
Postitatud 30. november 2020 9:30

Tänavu novembris pidas 94% elanikkonnast enda osalemist 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusel tõenäoliseks ning neli viiendikku hindas loendust Eestile vajalikuks.

Suurema osa rahvaloenduse jaoks vajalikest andmetest saab statistikaamet sel korral riiklikest registritest. Küsimustele, millele registritest vastuseid ei saa, tuleb inimestel vastata küsitluse käigus. Uuringu kohaselt eelistab 70% Eesti elanikest anda oma vastused internetipõhiselt. Rahvaloendaja külastust ootab 14% ja telefoni teel soovib küsimustele vastata 12% inimestest.

Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Heidy Roosimägi sõnul on amet seadnud veebis vastamise osas varasemast kõrgema eesmärgi. „2011. aasta rahva ja eluruumide loendusel oli veebis vastanute osakaal 68%. Loodetavasti õnnestub sel korral elektrooniliselt kätte saada 80% elanike vastustest, mis säästaks inimeste aega ja riigi raha ning tähendaks ühtlasi ka uut maailmarekordit,“ ütles Roosimägi.

Kõige enam tuleb internetis vastamise osakaalu kasvatamiseks panustada teavitustegevustele 65-aastaste ja vanemate inimeste seas, kellest hetkel eelistab sellisel moel küsitlusele vastata vaid 28%. „Vanemaealistest 37% soovib vastata telefoni teel ning 32% ootab rahvaloendaja külastust. Interneti mitte-eelistamist põhjendatakse kõige sagedamini tehniliste võimaluste ja oskuste puudumisega. Just selle poolega tuleb meil rahvaloendusele eelneva aasta jooksul aktiivselt tegeleda. Kindlasti on abiks õppevideod, sugulased ja ka avalikud raamatukogud,“ lisab Roosimägi.

Rahvaloenduse ettevalmistamisel on riigi poolt suurt rõhku pandud ka registrite arendamisele ja nende andmekvaliteedi parandamisele. Uuringust selgus, et valdav osa Eesti elanikest (87%) on valmis enda kohta käivaid registriandmeid enne rahvaloendust kontrollima ja parandama. 

Eesti elanikkonna kvantitatiivse küsitlusuuringu korraldas statistikaameti tellimusel Kantar Emor. Uuringu sihtrühma moodustasid 15-aastased ja vanemad Eesti Vabariigi alalised elanikud, keda küsitleti veebi- ja telefoniintervjuudes.

Foto: Shutterstock