Uudis
Uudis
Rahvaloenduse andmetel elab Euroopa Liidus üle 443 miljoni inimese
Rahva- ja eluruumide loenduse andmetel elas 2021. aastal Euroopa Liidu (EL) riikides kokku 443,2 miljonit inimest. Eurostati esialgsete tulemuste põhjal olid EL-i viis kõige suurema rahvaarvuga riiki Saksamaa (83,2 miljonit inimest), Prantsusmaa (67,9 miljonit), Itaalia (59,0 miljonit), Hispaania (47,4 miljonit) ja Poola (37,0 miljonit).
Uudis
Eestis kõneldakse 243 emakeelt
Rahvaloenduse tulemused näitavad, et Eestis räägitakse 243 eri emakeelt. Eesti keelt räägib emakeelena 67% ja võõrkeelena 17% rahvastikust. Seega kokku kõneleb eesti keelt 84% elanikkonnast.
Uudis
Milline on keskmine Eesti naine?
Tänase naistepäeva puhul vaatas statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik, mida näitavad rahvaloenduse andmed keskmise Eesti naise kohta.
Blogi
Kas eestlasi on maailmas üle või alla miljoni?
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2023 Eesti rahvaarv 1 357 739 ehk kahe protsendi (25 943) võrra suurem kui aasta tagasi. Seda, kui palju elab siin just eesti rahvusest inimesi ja kui palju on eestlasi maailmas kokku, uuris lähemalt rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.
Populaarsed
Uudis
Kõigile kohustuslikul loendusel on statistikaameti kohustus andmeid kaitsta
Rahva ja eluruumide loendusel kogutud andmed on kaitstud statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtete järgimise ja isikuandmete kaitse nõuete rakendamisega. Kohustus andmeid kaitsta lähtub nii isikuandmete kaitse kui ka statistikaalasest õigusest. Isikuandmete töötlemisele on seatud ranged turvanõuded, mille järgimine tagab, et statistikaametile esitatud andmed on hoolikalt kaitstud ning neid kasutatakse ainult statistilisel ja teaduslikul eesmärgil.
Uudis
Rahvaloendusel kasutatakse nii riiklike registrite infot kui ka küsimustikku
Statistikaameti esindajad tutvustasid täna valitsuse loenduskomisjonile järgmise aasta rahva ja eluruumide loenduse küsimustikku ning projekti hetkeseisu. Täpne loenduse metoodika otsustatakse pärast täiendavate vahendite eraldamise kinnitamist valitsuse 2021. aasta reservfondist ja 2022. aasta riigieelarvest.
Uudis
Aasta lõpp toob kaasa rahvaloenduse pilootuuringu
Statistikaametis käivad ettevalmistused rahva- ja eluruumide loenduse metoodika, küsitlusankeedi ja avaldatavate tunnuste lõpliku loetelu kinnitamiseks. Aasta lõpus soovitakse senise töö vilju testida rahvaloenduse prooviuuringuga. Ekspertide arvamuse ja tagasiside saamiseks antakse septembri lõpus toimuval kohtumisel viimastest arengutest ülevaade ka projektist huvitatud teadlastele ja ministeeriumide esindajatele.
Uudis
Andmeid lisatakse rahvastikuregistrisse pidevalt, anna sinagi oma panus!
Korrektsed andmed rahvastikuregistris annavad riigile mitmesugust teavet oma kohustuste paremaks täitmiseks. Samuti on rahvastikuregister 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse tunnuste üks olulisemaid allikaid, kirjutab siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Anu Veidenberg.
Uudis
Uuest ehitisregistrist saab kodu kvaliteetsetele andmetele
Uus ehitisregister (EHR) pole enam kauge ja kättesaamatu unistus – juba sel sügisel jõuab see järk-järgult kasutajate silme ette. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitisregistri talituse juhataja Taavi Jakobson teeb ülevaate juba toimunud ning veel ees ootavatest muutustest.
Uudis
Sinust sõltub loenduse õnnestumine: kontrolli rahvastikuregistris oma andmeid!
Järgmine rahva ja eluruumide loendus korraldatakse Eestis põhiliselt riiklike registrite baasil. Andmekogude täiendamiseks ja andmete kvaliteedi parandamiseks on tehtud palju tööd ja see jätkub nii sel kui ka järgmisel aastal, et registrites olev informatsioon oleks asjakohane ning korrektne. Oma panuse selle saavutamiseks saab anda iga inimene, kõigest paari klikiga.
Uudis
Rahvaloenduse tulemused näitavad, kas riik on õigel teel
Rahvaloenduse küsitluse raames inimestelt kogutud andmetel on suur väärtus nii teadlaste kui ka poliitikakujundajate jaoks. Milleks küsitlusega saadud teavet kasutatakse, selgitame terviseandmete ja võõrkeelte ning murrete oskuse näitel.
Uudis
Kuidas rahva ja eluruumide loendus läbi viiakse
Küsitluse eesmärk on koguda rahvastiku üldkogumisse kuuluvate isikute kohta infot, mida registrites ei leidu ja kontrollida indeksite kvaliteeti. Vajaliku info saamiseks on kaalukausil kaks varianti: valikuuring või kõikne isiku-uuring.
Uudis
Svetlana Raudonen: rahvaloenduse ettevalmistused püsivad graafikus
Ettevalmistused 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduseks kestavad mitmendat aastat. Infosüsteemi arendustöödega paralleelselt käib tihe koostöö erinevate asutuste ja ministeeriumitega. Traditsiooniline loendus toimub sel korral registriandmete alusel, mistõttu on koostöö keskmes Eesti registrites olevate andmete kvaliteedi tõstmine, kirjutab aasta algusest rahva ja eluruumide loenduse projekti juhtiv Svetlana Raudonen.
Uudis
Rahvaloenduse hind sõltub loendatavate arvust ja metoodikast
Eesti 2021. aasta rahvaloendus tuleb vastavalt teadlaste soovile kombineeritud meetodil. Meie registrid on küll maailmatasemel, kuid neis puuduvad andmed loendusprogrammi lisatunnuste kohta: usk, tervis, tegeliku ja registreeritud elukoha erinevus, võõrkeelte oskus.
Blogi
REGREL. Isehakanud Norra kuningatest ja sellest, miks registreid võib usaldada
Igal loendusel tekivad vead ja need on vältimatud. Registreid kasutades ja neis olevaid vigu parandades saavad andmed ajas korda ega kerki enam esile isehakanud Norra kuningaid ja olematuid presidente.
Blogi
REGREL. Kas lugeda rahvast savitahvlite või taimejuurte abil?
Eelmine statistikaameti suurprojekt 2011. aasta rahvaloendus lõppes edukalt, muuhulgas püstitati isegi internetis vastanute maailmarekord (u 2/3 vastanutest). Rekordivääriline oli ka küsimustik – nii pikalt ja põhjalikult polnud seni kogu rahvastikult andmeid küsitud. Kuhu suunda tüürib järgmine loendus?