Eesti inimestest 86% on valmis enne aasta lõpus algavat rahvaloendust oma andmed rahvastiku- ja ehitisregistris üle vaatama ning uuendama, viimase aasta jooksul on neid registreid külastanud aga keskeltläbi vaid 16% elanikest, selgub värskest Kantar Emori uuringust.

Aasta lõpus startiv Eesti suur e-rahvaloendus põhineb suures osas registriandmetel, mistõttu oodatakse usaldusväärsete tulemuste saamiseks kõiki inimesi lähikuudel oma andmed hariduse, rahvuse, elukoha ning kontaktide kohta rahvastikuregistris üle vaatama ja vajadusel korrastama.

Kolme kuu pärast ehk täpsemalt 28. detsembril antakse start Eesti suureks e-loenduseks, kus kõik inimesed ja nende eluruumid loetakse üle. Selle eelduseks ja loenduse lihtsustamiseks on registrites olevate andmete koondamine. Kuigi suurema osa tööst saab teha automaatselt, ei käi kõik veel täna ühe nupuvajutusega, vaid eeldab igaühe panust.

Rahvaloendus on ka mujal Euroopas selle ja järgmise aasta suurim andmete kogumise ja koondamise projekt. Sel korral heidame pilgu Inglismaale, kus rahvaloenduse tuules muutusid eriti aktiivseks leidlikud kelmid. Vaatame, mida on meil sellest loost õppida.

Rahvaloenduseni on jäänud vaid viimased kuud ja ettevalmistused selleks on täies hoos. Lisaks küsimusele, millal ja kuidas rahvaloendus toimub, pakub paljudele huvi ka see, millal selguvad loenduse tulemused.

Rahvaloenduse üheks osaks on kaardistada, kuivõrd aktiivses kasutuses on eesti keele kohalikud keelekujud ning kui palju on eri piirkondades nende kõnelejaid. Mõned inimesed on aga uurinud, miks ei saa näiteks rahvastikuregistris kohalikku murret oma emakeeleks märkida. Selles blogiloos vaatlemegi lähemalt, mis vahe on murdekeelel ja emakeelel ning kuidas need rahvaloenduses kirja panna.