Juuni alguses avaldas statistikaamet 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse esimesed tulemused. Esmalt selgus Eesti rahvastiku täpne paiknemine ja soo-vanusjaotus. Juulis saame teada, millistes eluruumides eestimaalased elavad. Rahvaloenduse erinevate andmete avaldamine jätkub teemade kaupa kuni aasta lõpuni.

Rahvaloendused annavad hea võimaluse uurida lisaks iga-aastasele statistikale, kuidas on muutunud Eesti linnade ja asulate rahvaarv. Kuidas aga defineerida haldusreformijärgses Eestis, kus Tallinn-Tartu maanteel on võimalik näha keset põlde Paide linna silti, kes elab maal ja kes linnas? Loenduse tulemusi tutvustab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

2021. aastal rahvaloendusel registritest kogutud andmed näitavad, et Eesti rahvastik on kümne aastaga kasvanud, inimesed elavad kauem ning tööealiste inimeste arv on langenud. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis suurenenud erinevate rahvuste, kodakondsuste, emakeelte ja sünniriikide arvukus, kasvanud on ka eestlaste arv.

Eestis elab kokku 259 341 last vanuses 0–17 aastat, mida on 9,1% rohkem kui kümme aastat tagasi. Kokku moodustavad lapsed 19,5% kogu Eesti rahvastikust. Kõige väiksem on laste osakaal Hiiu ja Ida-Viru maakonnas, kõige lasterikkamad on aga Harju- ja Tartumaa, selgub värsketest rahvaloenduse tulemustest.

Täna, 1. juunil avalikustab statistikaamet rahvaloenduse esimesed tulemused. Saame teada Eesti rahvaarvu, rahvastiku soolise ja vanuselise jaotuse, elanike paiknemise, erinevate rahvuste, emakeelte ja kodakondsuste esindatuse Eesti ühiskonnas ning mis on sealjuures aastakümnetega muutunud. Lastekaitsepäeva puhul toome eraldi välja ka lapsi puudutavad rahvaloenduse andmed.

Tänu registripõhisele loendusele saab statistikaamet hakata rahvaloenduse andmeid avaldama tunduvalt varem, kui seda on saadud teha eelnevate rahvaloenduste puhul. Kõik andmed saavad avaldatud juba aasta lõpuks!