Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Rahvaloenduse peaproovis osales üle 1600 inimese

Uudis
Postitatud 19. veebruar 2021 9:15

Eelmise aasta lõpus ning selle aasta alguses korraldas statistikaamet rahva ja eluruumide loenduse peaproovi. Testküsitluse käigus koguti veebi teel vastuseid 422 aadressil elava 843 inimese kohta ja küsitlejate abil 410 aadressil elava 785 inimese kohta. Küsitluse vastamismäär oli 87,5% ning inimestelt saadud tagasiside üldiselt positiivne.

Veebi teel vastati testküsitlusele veidi vähem kui pooltelt valimisse kuulunud aadressidelt. Edasi oli küsitlejate ülesanne koguda vastused kõikide elanike kohta aadressidelt, kust neid veebi teel ei laekunud või saadi vaid osade elanike kohta. Küsitlejad loendasid ka 205 tühja eluruumi ning 81 eluruumi, mille elanikega ei õnnestunud kontakti saada.

Statistikaameti rahva ja eluruumide loenduse projektijuhi Liina Osila sõnul täitis testküsitlus seatud eesmärgi ning rahule võib jääda nii saadud vastuste arvu kui ka küsitluse kohta antud tagasisidega. „Erinevalt selle aasta lõpus toimuvast suurest loendusest oli testküsitlus valimisse sattunud inimestele vabatahtlik. Arvestades, et peamine suhtlus inimestega toimus vaid veebi ja telefoni teel ning kodukülastusi koroonaviiruse tõttu ei tehtud, on ligi 90% vastamismäär väga hea tulemus. Aasta lõpus algaval loendusel loodame siiski, et veebis vastab oluliselt rohkem inimesi, sest küsimusi on vähe ja vastamine ei võta kaua aega,“ ütles Osila.

Kõige kõrgem oli vastamismäär Lääne-Virumaal, Viljandimaal ja Võrumaal, kust saadi vastused kõikide valimisse sattunud eluruumide ning neis elavate inimeste kohta. Kõrge oli vastamismäär ka Jõgevamaal (91,7%), Ida-Virumaal (89,5%), Raplamaal (87,5%), Harjumaal (86,3%) ning veidi madalam Tartumaal (82,7%).

Peamiselt saadi inimestelt küsitluse käigus positiivset tagasisidet, paljudele oli heaks üllatuseks küsimuste väike arv. „Rahvaloenduse testküsitlus oli sarnaselt päris loendusega väga lühike ja eelnev teadlikkus selle toimumisest oli küsitlejate sõnul üpris hea. Vaid 18 juhul keelduti küsitlusele vastamast, peamiselt viidati testküsitluse vabatahtlikkusele või soovile oma isiklikku informatsiooni mitte jagada,“ lisas Osila.

Kõige rohkem tühje eluruume sattus valmisse Harjumaalt, Raplamaalt ja Võrumaalt. Asustatud eluruume, mille elanikega ei õnnestunud ühendust saada, oli kõige enam Harjumaal, Raplamaal ja Tartumaal.

Testküsitlusele vastamiseks kulus ühe inimese kohta keskmiselt vähem kui kümme minutit. Rahvaloendusel tuleb sarnaselt testküsitlusega vastata riigisisesest vajadusest lähtuvalt vaid loetud küsimustele. Need puudutavad keelte ja murrete oskust, usulist kuuluvust ning terviseprobleemi olemasolu ja selle mõju igapäevaelule. Lisaks küsitakse praeguse elukoha ja partneri (abikaasa, elukaaslane) kohta.

„Üldiselt olid küsimused koos abiinfoga inimestele selged ning vastamisel suuri takistusi ei olnud. Mõnel juhul tekkis arutelu näiteks selle üle, kumma lahus elava vanema juures lapsed rohkem aega veedavad ehk mis on laste elukoht. Samuti tekitas üksikutel juhtudel küsimusi partneri mõiste ehk see, kuidas vastata registreerimata kooselu korral. Vaatame saadud tagasiside veel põhjalikult läbi ja teeme vajadusel ankeedis enne rahvaloendust vajalikud täiendused,“ täpsustas Osila.

Eesti rahva ja eluruumide loenduse loendusmoment on 2021. aasta 31. detsembri varahommik kell 00.00. Kõik rahvaloenduse andmed tuleb esitada loendusmomendi seisuga olenemata vastamise ajast ja viisist. 


Täpsem teave:

Kadri Kütt
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181

Foto: Shutterstock