Rahvaloendusega kogutud elamistingimuste andmete avaldamiseni on jäänud

Eesti on atraktiivne sihtriik kõrgelt haritud sisserändajatele

Blogi
Postitatud 11. august 2022 10:50 , juhtivanalüütik Triinu Aug ja analüütik Mirjam Jesmin

Rahva ja eluruumide loenduse raames vaadeldi muuhulgas ka Eestis elavate inimeste kõrgeimat omandatud haridustaset. Selgus, et Eesti elanike haridustase tõuseb endiselt. Märgatavalt on tõusnud ka siin elavate välismaalaste haridustase. Uurime eesti, vene ja muu emakeelega inimeste haridustaset lähemalt ning vaatame, kuidas on see muutunud eelnevate loendustega võrreldes.

2021. aasta lõpu seisuga on vähemalt 25-aastastest [1] eesti emakeelega inimestest põhiharidusega (või madalama haridustasemega) 18%, keskharidusega (või kutseharidusega keskhariduse baasil) 43% ja kõrgharidusega (või keskeriharidusega keskhariduse baasil) 39%. Vene emakeelega inimeste hulgas on põhiharidusega inimesi alla 11%, seega kesk- ja kõrgharituid on mõne protsendi jagu rohkem kui eesti emakeelsete seas. Muu emakeelega inimestest on kõrgharitud lausa 64% ning põhiharidusega inimesi on nende hulgas vaid 8%.

Eesti emakeelega inimeste seas on 2000. aastaga võrreldes 13,5% võrra vähem põhihariduse või madalama haridustasemega inimesi. Vene emakeelega rahvastiku hulgas on muutus pisut väiksem (-11,2%), muu emakeelega inimeste seas aga peaaegu kaks korda suurem (-25,6%). Keskharidusega inimeste osakaal eesti ja vene emakeelses rahvastikus ei ole oluliselt muutunud, ent muu emakeelega inimeste hulgas on keskharituid peaaegu 10% vähem kui 20 aastat tagasi.

Kui põhi- ja keskharidusega inimeste osakaalud rahvastikus on pigem kahanenud, siis kõrgharitute osakaal on suurenenud – eesti emakeelega inimeste seas 13,2%, vene emakeelega inimeste hulgas 9,5% ja muu emakeelega inimestel 35,2% võrra. Tasub märkida, et kõrgharitute osakaal suureneb küll kõigi inimeste hulgas, ent muu emakeelega inimeste seas on kasv olnud märksa hoogsam. Sellest võib järeldada, et võrreldes varasemaga rändavad Eestisse just pigem kõrgharitud välismaalased.

Kui eesti ja vene keelt emakeelena kõneleva rahvastiku seas toimusid suuremad haridustasemete muutused 2000. ja 2011. aasta loenduste vahel, siis muu emakeelega rahvastikus on suurem muutus toimunud peale 2011. aasta rahvaloendust.

Sooline kõrghariduse lõhe on suurim eesti emakeelega inimestel

Enamikus vanusegruppides on kõrgharidusega inimeste osakaal suurim muu emakeelega inimeste hulgas. Eesti või vene emakeelega rahvastikus on doktorikraadiga inimeste osakaal igas vanuserühmas alla 1,5%, muu emakeelega inimeste hulgas on see kõigi alla 75-aastaste puhul suurem. Eriti suur on kõrgharidusega inimeste osatähtsus aga 3549-aastaste seas   üle 4%. Muu emakeelega noorte hulgast leiame ka suhteliselt kõige rohkem magistrikraadiga inimesi. Esimeste osakaal on suurim 3034-aastaste hulgas 36,1%) ja bakalaureusekraadiga inimeste osatähtsus on kõige suurem 2529-aastaste seas 40,7%,). 3034-aastastest eesti emakeelega inimestest on magistrikraad 15,3%-l ja vene emakeelsetest 11,9%-l. Bakalaureusekraadiga inimesi on nii eesti kui ka vene emakeelega 2529-aastaste hulgas vähem kui 25%. Seega Eestisse tulnud ja siin püsivalt elavad noored ja tööealised välismaalased on üsna kõrgelt haritud. Tõenäoliselt on nad tulnud siia erialasele tööle või veelgi kõrgemat haridust omandama.

Kõrgharitute osakaal on naiste hulgas suurem kui meeste seas, eriti suur sooline hariduslõhe ilmneb just eesti emakeelega inimesi uurides. Eriti eesti, aga ka vene emakeelega noorte ja tööealiste hulgas on kõrgharidusega naisi tunduvalt rohkem kui mehi. Vanemates vanusegruppides on kõrgharitud meeste osatähtsus suurem. Muu emakeelega inimeste hulgas on osakaalude erinevused väiksemad. Eesti emakeelega naiste seas on kõrgharitute osatähtsus suurim vanusegrupis 4044, kus neid on 57,8%. Samas vanusegrupis on kõrgharidusega 34,4% eesti emakeelega meestest, 49,1% vene emakeelega naistest ja 33,1% meestest ning 73,8% muu emakeelega naistest ja 67,4% meestest.

Vanemates vanusegruppides on kõrgharitute osakaalud eri emakeelerühmades ligikaudu samad: bakalaureusekraadiga inimeste osatähtsus on üle 55-aastaste hulgas alla 10% ja magistrikraadiga 5574-aastaste seas 1925%. Keskeriharidusega (keskhariduse baasil) inimeste osakaal on suurem muu emakeelega inimeste ja üle 40-aastaste vene emakeelega elanike seas. See on ka  loogiline, kuna säärast haridust pakkuvatesse õppeasutustesse võeti Eestis õpilasi vastu viimati 1999. aastal; levinumad on sellised koolid näiteks Venemaal.

Põhiharidus ja keskharidus on kõrgeim lõpetatud haridustase eri emakeeltega nooremates vanuserühmades. Vanemate hulgas kipuvad nii põhi- kui ka keskharidusega inimeste osakaalud eri emakeelte gruppides olema sarnased. Muu emakeelega 25–55-aastases rahvastikus on põhi- või keskharidusega inimeste osakaal aga märgatavalt väiksem kui teistes emakeelerühmades.

Muu emakeelega kõrgharitud inimesi elab Eestis rohkem kui eales varem

Muu emakeelega inimeste haridustase on võrreldes 2000. aastaga tõusnud kõigis vanusegruppides, kuid enim 2534-aastaste hulgas: 2000. aastal oli kõrgharidus 38%-l ja 2021. aastal 78,8%-l. Tegu on noortega, kes on kõrghariduse omandanud Eestis ja seejärel siia jäänud, või pärast õpinguid siia tööle ja elama tulnud. Vanemates vanusegruppides toimus suurem muutus näiteks 6574-aastaste seas – nende hulgas on nüüd 33,9% võrra rohkem kõrgharituid kui 20 aastat tagasi. Üldiselt kasvas haridustase meestel ja naistel võrdselt.

Graafikutel näeme erinevate haridustasemete osakaalude muutust võrreldes varasemate aastatega (vasakpoolsel joonisel on näha muutus võrreldes 2000. aastaga ja parempoolsel võrreldes 2011. aastaga). Valides vasakult rippmenüüst näiteks „Kõrgharidus või keskeriharidus keskhariduse baasil“  ning vaadates vasakpoolselt graafikult sinist joont 55–64-aastaste vanuserühma juures, saame teada, et selles vanusegrupis oli kõrgharitute osakaal 2021. aastal 26% võrra suurem kui 2000. aastal.

Suuremad haridustasemete muutused toimusid 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduste vahel, ent kõrgharidusega inimeste osakaal on kõigis vanuserühmades suurenenud ka eelmise loendusega võrreldes. Meeste seas toimus suurim muutus kümne aasta jooksul 2534-aastaste vanusegrupis, kus kõrgharitute osakaal suurenes 23,7% võrra, ja naiste seas 1524-aastaste vanusegrupis (osatähtsus suurenes 21,1% võrra). Meeste hulgas oli kasv kõige väiksem 5564-aastaste vanuserühmas ning naistel 85-aastaste ja vanemate seas. Suurimat haridustaseme tõusu erinevust on näha 5564-aastaste hulgas, kus kõrgharitud meeste osatähtsus kasvas 7%, naistel aga 13,1% võrra.

Kokkuvõtlikult oli 22 aastat tagasi toimunud rahvaloenduse ajal Eestis elavatest 2564-aastastest välismaalastest kõrgharidusega 35,3%, 2011. aastal juba 49,3% ning 2021. aastaks lausa 70,1%. Nähtavasti on kõrgharitud välismaalased hakanud Eestis nägema järjest paremaid karjäärivõimalusi – kõrgharitud tööealisi välismaalasi elab Eestis rohkem kui kunagi varem.

Vene emakeelega noorte seas on kõrghariduse omandanute osakaal veidi kahanenud

Kuigi üldiselt on vene emakeelega inimeste hulgas kõrgharidusega inimeste osakaal kasvanud alates 2000. aastast, siis nooremates vanusegruppides on see veidi kahanenud või pole suurenenud kaugeltki nii palju kui teistes emakeelegruppides. See võib tähendada, et tänapäeval on venekeelsetel noortel Eesti koolides varasemast veidi keerulisem kõrghariduse omandamiseks vajalikku baasi või kõrgemat haridust omandada. Üldiselt on naiste haridustase tõusnud rohkem kui meeste oma. Suurim erinevus on 5564-aastaste hulgas, kus naiste haridustase on tõusnud 23,4% ja meeste oma 9,4% võrra. Suurim tõus meestel oli 7584-aastaste vanusegrupis ning naistel 6574-aastaste seas. Juba 2000. aastal oli vene emakeelega kõrgharitud naiste osakaal suurem kui meestel (vastavalt 31,2% ja 24,7%) ning nüüd on erinevus veelgi märgatavam.


Võrreldes 2000. aastaga on põhiharidusega inimeste osakaal vähenenud 12,4% võrra. Suuremad muutused on toimunud just vanemates vanusegruppides 6574-aastaste hulgas kahanes põhiharidusega inimeste osakaal lausa 49%. Nooremates vanusegruppides on see aga pisut kasvanud. Keskhariduse osatähtsus on suurenenud 1,8% võrra. Vanemate inimeste seas on keskhariduse osakaal kasvanud ja nooremate seas kahanenud. Enim suurenes keskharidusega inimeste osatähtsus 6574-aastaste seas (23,1%) ja vähenes 2534-aastaste hulgas (-11,3%).

Eesti emakeelega noorte puhul on kõrgharitute sooline erinevus hakanud vähenema

Eesti emakeelega inimeste haridustase on üldiselt tõusnud, eriti vanemate inimeste seas. Suurimat muutust võrreldes 2000. aastaga näeme 7584-aastaste vanusegrupis, kus kõrgharitute osakaal kasvas 22,1% võrra. Jätkuvalt on kõrgharitute osakaal naiste hulgas suurem kui meeste seas. Vanemate inimeste puhul on vahe suurenenud, kuid võrreldes 2011. aastaga on alla 35-aastaste meeste hulgas kõrgharitute osatähtsus suurenenud rohkem kui naistel, st et nooremate inimeste puhul on haridustaseme sooline erinevus hakanud vähenema. 20 aastaga on vanemates vanuserühmades kasvanud ka keskharidusega inimeste osakaal – suurim muutus on toimunud 5564-aastaste meeste hulgas (kasv on 26,8%).

Eesti emakeelega põhiharidusega inimeste osakaal on kahanenud 13,1% võrra. Noorte hulgas on see püsinud ligikaudu sama või isegi veidi tõusnud, vanemates vanusegruppides on aga põhiharidusega inimeste osakaal märgatavalt vähenenud. 2000. aastal oli enam kui poolte 65-aastaste või vanemate elanike kõrgeim haridustase põhiharidus (või madalam), praeguseks on selle osakaal ka 85-aastaste ja vanemate seas juba alla poole – 45,8%. Inimesed, kellel ei olnud nooruses võimalik omandada põhi- või algharidusest kõrgemat haridust, on nüüdseks juba üsna vanas eas. Praeguseks on tavaline, et enamik nooremaid on omandanud vähemalt keskhariduse ja järjest enam ka kõrghariduse.

 


[1] Vaatleme siin ja edaspidi 25-aastasi ja vanemaid, sest valdavalt on noorematel haridus veel omandamisel.
Foto: Shutterstock