Tutvu rahvastiku paiknemisega Eesti kaardil

Selleks, et saada veel parem ülevaade, kus ja kuidas me elame, pani statistikaamet andmed Eesti kaardile. Visuaalse kaardilooga saab lähemalt tutvuda rahvaloenduse veebilehel või siin. 

Kaardiloost saad muuhulgas teada:

• Kui jagada Eesti maismaa territoorium ühekilomeetristeks ruutudeks, siis enam kui pooltel neist (54,2%) ei ela mitte ühtegi inimest, 14% ruutudest on aga hõreda asustusega ehk rahvastikutihedus neis kohtades on alla nelja elaniku.
• Rahvastiku keskmine tihedus on 30,6 inimest ruutkilomeetri kohta, mis on pisut suurem kui eelmisel loendusel (29,7 inimest/ km²).
• Enam kui 10 000 inimest ruutkilomeetri kohta elab ainult Tallinnas. Väljaspool Tallinna on tihedaimalt asustatud kohaks Narva (9845 in/km²).
• Kõige suurema rahvastikutihedusega on Lasnamäe (Laagna-Liikuri) piirkond, kus ühel ruutkilomeetril elab 16 365 inimest.
• Toimub valglinnastumine ehk inimesed kolivad suurlinnade ümber asuvatesse valdadesse (Saue, Rae, Viimsi, Harku jt).
• Eesti suurim väikelinnaline piirkond 2021. aastal oli Peetri alevik, kus elas 6352 inimest. 2000. aastal elas Peetri alevikus aga 835 inimest. Rohkem infot leiab linnastumise blogist.
• Harju maakonnas elas 46,1% ehk peaaegu pool kogu Eesti rahvastikust, ainuüksi Tallinnas aga 33% Eesti elanikkonnast. Samal ajal, elab Hiiumaal, mis on väikseima rahvaarvuga maakond Eestis, 0,6% Eesti rahvastikust.
• Kõrgeim keskmine ning mediaanvanus on Kallaste linna elanikel, kelle vastavad näitajad on 51,0 ja 57 eluaastat. Kallaste alaealiste elanike on arv on peaaegu kolm korda väiksem kui pensioniealiste ehk vähemalt 65-aastaste arv.
• Madalaim keskmine ning mediaanvanus on Rae vallas, kus vastavad näitajad on 32,5 ja 34 aastat. Alaealisi on seal neli korda rohkem kui pensioniealisi.

Vaata veel:

Rahva ja eluruumide loenduse tulemused