Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Sakslased lükkasid rahvaloenduse järgmise aasta maisse

Uudis
Postitatud 31. august 2021 15:00

Rahvaloendus ei ole mitte ainult Eestis selle ja järgmise aasta suurim andmete kogumise ja koondamise projekt, vaid ka mujal Euroopas. Kui varasemalt oleme infokirjas rääkinud lõunanaaber Läti loendusest, siis seekord heidame pilgu Saksamaale.

Saksamaa lükkas algselt 2021. aastaks kavandatud loenduse koroonapandeemiast tingitud piirangute tõttu 2022. aasta maisse. Nagu ka mujal, on loenduse sihiks koguda ja analüüsida infot elanike arvu, sealhulgas näiteks vanuse, soo, kodakondsuse ning elu- ja töökoha kohta. See saab olema oluliseks sisendiks nii kogu riigi, liidumaade kui kohalike omavalitsuste otsuste langetamisele ning elu ja arengu planeerimisele. Näiteks on see aluseks valmimisringkondade paika panemiseks või erinevate toetuste planeerimiseks.

Nagu Eestis, on ka Saksamaal rahvaloendus suures osas registripõhine, mida täiendatakse kitsama leibkondade valikküsitlusega ning erinevalt Eestist korrigeeritakse veel ka eraldi eluruumide loendusega. Alusinfo võetakse linnade ja valdade rahvastikuregistritest, pärast seda toimub hiljem veel täiendav andmete võrdlus ja korrigeerimine ning andmete kvaliteedi tagamiseks ja kombineerimiseks toimub ka inimeste küsitlemine ehk leibkondade uuring. Selle raames küsitletakse ainult osa elanikkonnast juhuvalimiga viisil, et andmed oleksid laiendatavad kogu elanikkonnale.

Saksamaa rõhutab seekordse rahvaloenduse eripärana keskkonnasäästlikkust ja aja kokkuhoidu tänu suures ulatuses registripõhisele ja kitsendatud valimiga loendusele. Nii näiteks on toodud võrdlus, et 2011. aasta rahvaloenduse hoonete ja korterite loenduse täidetud küsimustikud oleksid oma 8 848 meetriga kõrgemal kui Mount Everesti tipp. Seega mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopas on e-loenduse korraldamisel oluliseks argumendiks aja- ja energiasääst ning keskkonnahoid.

Kui rahvaloendus ise Saksamaal väga suuri eriarvamusi või debatte avalikkuses kaasa pole toonud, on sellega seoses siiski üles kerkinud arutelud uue võimaliku seadusemuudatuse teemal. Nimelt on välja käidud idee viia läbi registrite uuendamise reform, mille eesmärk on tulevikus lõpetada Saksamaal ära niinimetatud failide ülesriputamise ajastu.

Reformi lihtsustatud idee on siduda kõigi kodanike põhiandmed keskse numbriga. See tähendab, et nii parkimispiletid, võlad kui näiteks toetused on plaan salvestada ja siduda keskse numbriga, mis idee autorite sõnul korrastaks ja ühendaks kokku üle 200 registri, millest igaüks töötab täna oma reeglite järgi. Mõistagi ei leidu sellele aga ainult pöidlahoidjaid, vaid on tekitanud ka kujutlusi ja arvamusi riigist kui tuhande silma ja kõrvaga jälgimiskoletisest.