Rahvaloendusega kogutud elamistingimuste andmete avaldamiseni on jäänud

Rahvuse ehk etnilise kuuluvuse muutmine 20 aasta jooksul

Blogi
Postitatud 17. juuni 2022 11:45 , juhtivanalüütik Ethel Maasing

Juuni alguses avaldatud värskete rahvaloenduse andmete kohaselt elab Eestis 919 711 eestlast, st 69,4% elanikkonnast. Nende andmete aluseks on elanikud, kelle rahvus on teada. Teadmata jäi 6727 inimese etniline kuuluvus, sest nad ei olnud seda registritesse märkinud või eelmisel rahvaloendusel öelnud. Järgnevalt vaatame, kui paljud inimesed ja kes muudavad aja jooksul oma rahvust.

Igal inimesel on õigus tunnistada end selle rahvuse liikmeks, millega tunneb etniliselt ja kultuuriliselt kõige tugevamat sidet. Üldjuhul on see vanematelt päritav ehk inimene tunneb end kuuluvat sellesse rahvusesse, kuhu kuuluvad ka tema vanemad või erinevate rahvuste korral vähemalt üks neist.

Keda võrreldakse?

Viimasel kolmel rahvaloendusel on kogutud võrreldavaid andmeid, mille põhjal saab analüüsida, kuidas on inimeste vastused rahvuse kohta aastate jooksul muutunud. 2000. ja 2011. aasta loendusel koguti rahvuse infot küsitlusega, millele sai vastata inimene ise või tema leibkonnaliige. Kuigi ka 2021. aasta rahvaloendusel küsiti rahvuse küsimust, lähtub see analüüs Eesti registrite, eelkõige rahvastikuregistri* pealt moodustatud rahvuste infost, ja eelmise loenduse vastuste põhjal moodustatud tulemustest. Küsitlusega kogutud andmeid saab analüüsida pärast novembrit, kui andmed on töödeldud.

Eestis on kokku 901 695 inimest, kes on elanud siin kõigi kolme viimase rahvaloenduse ajal ning kes kõik osalevad praeguses võrdluses. See ei tähenda, et nad pidid siin elama kakskümmend aastat järjest, kuid olid Eesti alalised elanikud vähemalt loendusmomentidel. Välja jäävad kõik need noored, kes on sündinud pärast 2000. aasta loendusmomenti ehk pärast 31. märtsi 2000. Hetkel on selliseid 306 302 ehk 23% kogurahvastikust. See näitab, et 10% Eesti rahvastikust on sisserännanud või jäänud vähemalt ühel kahest eelmisest loendusest kättesaamatuks.

Järgneval rahvastikupüramiidil on näidatud Eesti rahvastik 31.12.2021 seisuga ja tumedalt on märgitud nende isikute arv, kes on osalenud viimasel kolmel loendusel.

Kui vaadata, kuidas on kõigil kolmel loendusel osalenud inimesed (ehk võrreldav kogum) oma rahvust määratlenud, siis 95% ehk 857 110 elanikul on rahvus püsinud sama. Neist 72,9% on eestlased, 23,5% venelased ja 1,5% ukrainlased, ülejäänud etnilised grupid moodustavad alla 1%.

Kes on oma rahvust muutnud?

Edasi on analüüsitud neid 5%, kes on 20 aasta jooksul oma rahvust muutnud. Tasub tähele panna, et 2000. ja 2011. aasta rahvaloendusel võis rahvuse öelda teise inimese eest, kuid viimasel loendusel oli igal inimesel võimalus oma vastus registrisse ise sisestada (laste puhul sai seda teha vanem).

Joonisel 3 on kujutatud viit rahvusrühma eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased –, kes on muutustes kõige enam osalenud; ülejäänud rahvused on koondatud ühisesse gruppi „Muu“.

Kõige rohkem on erinevusi seoses kuulumisega eestlaste või venelaste rühma. Esineb ka olukordi, kus 2000. aasta loendusel märkis inimene end ühte rahvusesse kuuluvaks, 10 aasta pärast teise ja 20 aasta pärast märkis oma rahvuseks taas sellesama, mille esimesel korral.

Kui vaadata, kes on rahvust muutnud, siis soo järgi erinevust ei esine ehk nii mehed kui naised käituvad sarnaselt (vt joonis 4). Ilmneb aga, et rohkem tuleb rahvuse muutmist ette nende hulgas, kes praegu on alla 38-aastased. Nemad olid 2000. aasta loendusel alaealised ning toona vastas nende eest teine leibkonnaliige.

Kui vaadata vanuse järgi, mis rahvusesse kuulusid 2021. aastal need, kes on oma rahvust 20 aasta jooksul muutnud, siis alla 38-aastased tunnevad end rohkem eestlastena. Ülejäänud vanusegruppides ei ole suuri erinevusi märgata.

Kellest on saanud 2021. aastaks eestlased?

Järgnevalt vaatleme inimesi, kes 2021. aastaks olid muutnud oma rahvuse eestlasteks, kuid 2000. või 2011. aasta rahvaloendusel kuulusid mõnda teise etnilisse gruppi. Jooniselt 6 on näha, et 73% neist, kes veel 20 aastat tagasi end venelaseks pidasid, on praeguseks saanud eestlased. 1370 inimest pidas end 2000. aasta loendusel eestlaseks, 2011. aasta loendusel tunnetati end kuuluvat mõnda teise rahvusesse, kuid nüüd peavad nad end taas eestlasteks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et inimesed on 20 aasta jooksul oma etnilist kuuluvust pigem vähe muutnud (vaid 5% võrreldavast kogumist). Rohkem muutmist tuleb ette siis, kui inimene astub iseseisvasse ellu ja varem on tema rahvuse märkinud tema leibkonnaliige. Samuti võib olla aja jooksul keeruline oma etnilist kuuluvust määrata, kui on kasvatud peres, mille vanemad on eri rahvustest.

* Iga inimene saab määrata oma rahvuse rahvastikuregistris ning seda küsitakse üle ka iga kord, kui PPA-s mõnda isikut tõendavat dokumenti vahetatakse.

Tutvu rahvaloenduse esimeste tulemustega lähemalt rahvaloenduse tulemuste lehel või statistikaameti andmebaasis

Rohkem infot: www.rahvaloendus.ee