Rahvaloenduse küsitlejad on liikvel, kuid kodukülastusi ei toimu

Uudis
Postitatud 21. veebruar 2022 14:04

Rahvaloenduse lõpuni on jäänud täpselt nädal ning inimeste andmete kogumine jätkub telefoniintervjuude vormis. Epideemia tõttu kodukülastusi rahvaloendusel sel korral ei toimu. Küll aga toimetavad küsitlejad kohustusliku juhuvalimi aadresside postkastidesse teatisi palvega elanikel rahvaloendajaga ühendust võtta.

„Meie küsitlejad viivad praegu teatisi laiali neile, kellega pole telefonitsi ühendust saadud või nende aadresside postkastidesse, mille kohta ei leidu rahvastikuregistris ühtki telefoninumbrit,“ selgitas rahvaloenduse projektijuht Liina Osila.Seetõttu võib praegu rahvaloendajaid siin-seal tänavapildis siiski märgata. Küsitleja ei lähe ukse taha koputama, kuid kui elanik teda märkab ning avaldab ise soovi kohe kohapeal ära vastata, siis vastastikusel kokkuleppel ja kõiki terviseohutusreegleid järgides oleme küsitluse sel moel siiski läbi viinud.“

Rahvaloendaja tunneb ära töötõendi ning silmatorkavate, loenduse logo ja värvidega salli ja kinnaste järgi. Küsitleja salli põhivärv on sinine ning selle ühte otsa ilmestavad oranžil taustal rahvaloenduse logoelemendid. Kinnaste põhivärv on sinine ning randmeosad oranžid. Rahvaloendajal on kaelas töötõend, kus oranžil taustal on kirjas loendaja nimi, rahvaloenduse logo ning töötaja ID-number, mille alusel saab vajadusel teha kindlaks, et tegemist on statistikaameti küsitlejaga.

„Kui näete enda tänaval või maja ees sellise atribuutikaga inimest, võite olla kindlad, et tegemist on meie küsitlejaga, kes tuli tooma teile või teie naabrile rahvaloenduse teatist ning kindlaks tegema, kas tegemist on asustatud või asustamata eluruumiga. Paneme inimestele südamele, et kui te saate oma postkasti rahvaloenduse teatise, helistage kindlasti seal märgitud numbril küsitlejale tagasi,“ lisas Osila.  

Veebruari jooksul võtavad küsitlejad ühendust nende inimestega, kes elavad kohustuslikku juhuvalimisse kuuluvatel aadressidel. Rahvaloenduse teine etapp kestab veebruari lõpuni telefoniküsitluse teel. „Sellised kõned tulevad siis, kui selgub, et keegi samal aadressil elavatest inimestest on jätnud e-ankeedi täitmata või pooleli. Kui inimene on ankeedi juba täitnud, saab isikukoodi põhjal seda kinnitada ja uuesti küsitlema teda ei hakata, kuid küsitleja palub tema abi teiste antud aadressil elavate inimestega kontakti saamisel,“ täpsustas rahvaloenduse projektijuht.

21. veebruari seisuga on esialgsete andmete põhjal on üle Eesti loendatud 71,7% neist aadressidest, mille elanikele on vastamine kohustuslik. Kõige suurem vastamismäär on saavutatud Hiiu ja Saare maakonnas, kus on loendatud üle 78% valimiaadressi.

Rahvaloenduse e-ankeediga loendati pea 600 000 inimest. Veebruaris alanud teises etapis on eesmärk saada valikuuringu vastused veel võimalikult paljudelt kohustuslikku juhuvalimisse kuuluvatelt inimestelt. Kuigi juhuvalimisse kuuluvatel aadressidel elab vaid üle 61 000 inimese üle Eesti, lähevad arvesse kõik täidetud e-ankeedid, mida omakorda täiendavad 32 erinevast registrist saadavad andmed. Seega saavad loendatud kõik Eestimaa elanikud.

Rahvaloenduse kohustusliku valimi vastamismäär maakonniti (21.02 seisuga):

  • Hiiu maakond – 78,7%
  • Saare maakond – 78,4%
  • Valga maakond – 77,3%
  • Rapla maakond – 76,7%
  • Põlva maakond – 75,2%
  • Harju maakond – 74%
  • Tartu maakond – 72,7%
  • Lääne-Viru maakond – 72,4%
  • Viljandi maakond – 71,9%
  • Võru maakond – 69,7%
  • Järva maakond – 67,7%
  • Ida-Viru maakond – 67,4%
  • Jõgeva maakond – 66,9%
  • Pärnu maakond – 66,5%
  • Lääne maakond – 58,1%

 

Loe lähemalt:  rahvaloendus.ee.