Rahvaloendusega kogutud elamistingimuste andmete avaldamiseni on jäänud

Rahvaloendus: Eestis on lapsi 9% rohkem kui eelmise loenduse ajal

Uudis
Postitatud 1. juuni 2022 8:00

Eestis elab kokku 259 341 last vanuses 0–17 aastat, mida on 9,1% rohkem kui kümme aastat tagasi. Kokku moodustavad lapsed 19,5% kogu Eesti rahvastikust. Kõige väiksem on laste osakaal Hiiu ja Ida-Viru maakonnas, kõige lasterikkamad on aga Harju- ja Tartumaa, selgub värsketest rahvaloenduse tulemustest.

Kuni 1-aastaseid lapsi elab Eestis 26 656, 2–6-aastaseid on 71 779, vanuses 7-10 aastat 57 200 ning 11–14 aastaseid 62 157. Statistikaameti juhtivanalüütiku Terje Trasbergi sõnul on laste seas kõige rohkem 11-aastaseid poisse, keda on 8095. „Needsamad poisid, kes 10 aastat tagasi olid rahvaloendusel üheaastased, moodustasid ka toona kõige suurema grupi. Kuigi kokku on lapsi rohkem kui 10 aastat tagasi, elab Eestis kuni 4-aastaseid lapsi vähem kui 2011. aastal. See peegeldab viimaste aastate madalat sündimust,“ ütles Trasberg.

62% lastest elab Tartumaal ja Harjumaal, ülejäänud teistes maakondades. Piirkondlikult on kõige suurem laste osakaal Tartu maakonnas, kus lapsed moodustavad rahvastikust enam kui viiendiku (21,5%). Eesti keskmisest (19,5%) on laste osakaal kõrgem veel Harjumaal ja Raplamaal. Laste osakaal on kõige madalam Hiiu (15,5%) ja Ida-Viru (16%) maakonnas.

Kohalikest omavalitsustest jäävad kõrge laste osakaaluga silma Rae (31,5%), Kiili (28,5%) ja Kambja (27,5%) vald. „Lisaks saab välja tuua Luunja valla, kus kuni üheaastaste laste osakaal rahvastikust on Rae valla (3,6%) järel suuruselt teine Eestis (3,2%). Madala laste osakaaluga jäävad silma Eesti väikesaared Ruhnu ja Vormsi, samuti Loksa. Nendes kohtades jääb laste osakaal rahvastikust alla 13%,“ selgitas Trasberg.  

Rahvaloenduse tulemustest selgub, et vähenenud on nende naiste osakaal, kellel on üks või kaks last, samas on kasvamas nende naiste arv, kes sünnitavad kolm või neli last.  Kolm last on sünnitanud 12,5% naistest ja 4 last 3% naistest. Keskmine sünnitatud laste arv naise kohta ei ole oluliselt muutunud. 2021. aasta loenduse andmetel on Eesti naistel (15-aastased ja vanemad) keskmiselt 1,55 last. Kõige enam lapsi naise kohta on Jõgevamaal (1,88) ja kõige vähem Harjumaal (1,38).

„Samas vähenes keskmine laste arv nooremate naiste seas ning kõige rohkem on langenud keskmine laste arv naistel vanuses 27-30, mis peegeldab praegust tunduvalt kõrgemat esimese lapse sünnitamise iga,“ lisas Trasberg. Kõige nooremad esmasünnitajad elavad Valgamaal ja kõige vanemad Harjumaal. Kasvab ka fertiilses eas naiste (15-49) arv, kes pole sünnitanud ühtegi last – neid on praegu 39,59% naistest.

Ülevaade on koostatud 2021. aasta rahvaloenduse andmete põhjal. Rahvaloenduse tulemusi avaldab statistikaamet teemade kaupa alates tänasest kuni aasta lõpuni. Loe lähemalt ja tutvu loenduse avaldamiskalendriga veebilehel: www.rahvaloendus.ee

 

Täpsem teave

Hanna-Liisa Ruul

kommunikatsioonipartner
statistika levi osakond
statistikaamet

tel 625 9264