Rahvaloendus arvamusfestivalil: riik peab paremini selgitama, miks inimestel on vaja oma andmeid jagada
Arutelul osalesid ekspertidena Kantar Emori Balti regiooni juht Margo Veskimägi, Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, Positiumi juhatuse esimees Erki Saluveer ja Statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg. Arutelu juhtis e-valitsemise ekspert Hille Hinsberg.
Kasu mõistmine ja saamine paneb andmeid jagama
Ekspertide sõnul ollakse küsimustikele vastamise suhtes võrdlemisi skeptilised siis, kui uuring ütleb otse ning selgelt välja, et sellega kogutakse inimese andmeid. Samas ei ole kellelgi meist justkui probleemi jagada oma andmeid kasutades telefonis äppe või külastades internetilehekülgi. Inimesed saavad koheselt sellest mingit kasu ning ei pööra liigselt tähelepanu, kes või kuidas tema nõusolekuga jagatud infot kasutab. Selge kasu on ju näiteks ligipääs soovitud internetileheküljele või rakenduste kasutamisele.
Kõik uuringud, sh rahvaloendus peaks suutma sõnastada, milliseid otsuseid või järeldusi andmete pealt tehakse
Uuringute puhul nagu rahvaloendus, ei olegi võimalik koheselt selles kasu näha. Pigem on ekspertide sõnul n-ö kiire kasu silmaringi laiendamine või huvitavate faktide väljatoomine. Vaadates aga neid samu kogutud andmeid ja informatsiooni 30-40 aasta võrdluses, saab sellest teha järeldusi, mis aitavad langetada pikaajalisi otsuseid ühiskonna arengu ja poliitikate kujundamise teemal. Riigil tuleks seega inimesele paremini selgeks teha, et oma andmete osas ei tohiks olla ignorantne ning ka arusaadavalt selgitada, miks inimene peaks ka ise olema huvitatud, kus ja milleks tema andmeid kasutatakse.
Reaalelu lood ja näited aitavad suunata inimesi andmeid korrastama
Eksperdid tõdesid, et õnneks ei ole Eestis olukord selline, kus rahvas riiki üldse ei usaldaks. Küll aga tuleb andmete jagamiseks ja usalduse kasvatamiseks inimestele rääkida lugusid ja tuua näiteid, kus andmeid kasutatakse ja kuidas iga kodanik sellest võidab või kasu saab. Olgu selleks transpordikorraldus või koolivõrgu korrastamine. Saadud andmete pealt on võimalik ehitada uusi arenguvõimalusi ning parandada puudujääke avalikes teenustes. Positiivse näitena toodi Tartu linnatranspordi planeerimine, mis on tehtud inimeste (mitteisikustatud) reaalseid liikuvusandmeid analüüsides.
Turvalisus ja vabadus andmete jagamise üle otsustada peab säilima
Panelistide hinnangul tuleb ka selgitada, kuidas saab andmete jagamist muuta turvalisemaks. Registrid ja andmekogud peavad olema korras ning hästi kaitstud, et inimeste informatsioon, mida nad on jaganud, säilitaks konfidentsiaalsuse ning neid kasutatakse nõnda nagu küsitluses lubatud. Kõik eksperdid tõdesid, et sellega meil täna Eestis tegelikult probleemi ei ole ning andmed on turvalised, hoitud ja anonüümsed.
Tulevikunäitena toodi vestlusse Euroopa Komisjoni plaan, mille kohaselt inimene peab saama ligipääsu kogu infole, mida ta on jaganud eraettevõtetele, nagu näiteks Amazoni või Meta lehekülje külastamise puhul. Inimene peab saama ise otsustada, kas ta soovib need kogutud andmed jätta ettevõttele, et saada järgmise külastuse käigus rohkem personaalsemat lähenemist või soovib ta endaga leheküljelt lahkudes kaasa võtta kogu info, mida ta leheküljele jagas.
Parem omanik oma andmetele saab olla igaüks meist
Lõpetuseks jagasid eksperdid mõtteid, kuidas julgustada inimesi andmeid jagama. Ühe soovitusena kõlas, et inimesed võiksid läbi mõelda, kellele ja miks andmeid jagada. Veenduda ise ka registrite, küsitluste ja andmekogude turvalisuses ning seega ka julgemalt riigiga oma andmeid jagada. Toodi välja, et kindlasti ei ole Eestis probleeme andmehügieeniga, olenemata sellest, kas andmekorjaja on avalik-, era- või kolmas sektor. Samuti julgustasid eksperdid inimesi küsima küsimusi ka andmekorjajatelt: nii andmete kasutamise eesmärgi, tulemuste kui nende põhjal langetatud otsuste kohta. Ka poliitikult peab nõudma andmepõhiseid otsuseid.
Arutelu saab järele vaadata: https://www.facebook.com/rahvaloendus/videos/1400197740468678