Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Küsitleja töö suurimaks takistuseks on fonoluku puudumine

Uudis
Postitatud 28. jaanuar 2021 8:30

Rahva ja eluruumide loenduse testküsitluse käigus on küsitlejad alates 20. jaanuarist teinud sadu telefonikõnesid, et koguda vastused neilt, kes veebi teel küsitlusel ei osalenud. Peamiselt on inimestelt saadud positiivset tagasisidet, samuti on paljudele heaks üllatuseks olnud küsimuste väike arv. Kõige rohkem on aga tööd inimestega kontakti saamise ja selgitustööga, nutikamad küsitlejad on pidanud kasutama nii lumelabidat kui ka häid suhteid naabritega.

Varasemalt erinevaid küsitlusi läbi viinud kogenud küsitlejad teadsid juba ette, et suurimaks väljakutseks saab olema inimeste tabamine. Kõige rohkem peavalu tekitavad fonolukuta kortermajad, sest siis ei pääse ligi postkastidele, kuhu kontaktivõtmiseks vajalikku teatist jätta. Sellises olukorras on küsitlejatele sageli abiks ühistute esindajad, kes uksest sisse lasevad või jagavad infot näiteks selle kohta, millised eluruumid võiksid olla tühjad ehk kust polegi ilmselt lootust tagasisidet saada. Ühel juhul sai küsitleja lahkelt ühistu esimehelt laenuks lumelabida, et sellega küsitletava esimese korruse aknale koputada, sest eelnevalt oli juba teada, et konkreetne inimene postkasti kontrollimas ei käi ja telefoni ei oma.

Rahvaloenduse testküsitlus on sarnaselt päris loendusega väga lühike ja eelnev teadlikkus selle toimumisest on küsitlejate sõnul üpris hea. Vaid üksikud inimesed on vastamisest keeldunud ja põhjusena tuuakse välja testküsitluse vabatahtlikkus või ei soovita isiklikku informatsiooni jagada.

Küsitlust korraldades on tulnud inimestega ette ka näiteks selliseid arutelusid, kus kärgperede puhul ei osata hinnata, kumma vanema juures lapsed rohkem aega veedavad. Samuti on vastajates tekitanud segadust partneri mõiste, kellega koos elatakse. Paari juhtumi puhul märkisid isegi abielus inimesed, et neil ei ole partnerit.

Testküsitluse valimis on sees ka paar suuremat ühiselamut, kus elab palju välismaalasi. Küsitlejate sõnul pole ühiselamutes elavate inimeste küsitlemisega suuri probleeme olnud. Pigem on nooremapoolsed elanikud olnud küllaltki hästi informeeritud ja teavad, milleks andmeid tarvis läheb. Küsitlejatele on välismaalt tulnud elanike puhul suurimaks mureks nende keerulised nimed. Telefoni teel küsitlust tehes tuleb nimed õige kirjapildiga ära märkida, kuid tähthaaval võib see mõne erilisema nime puhul keerukaks osutuda.

Jaanuari lõpuni kestva rahvaloenduse testküsitluse raames teeb üle Eesti tööd ligi 20 küsitlejat. Pärast telefoniküsitluse lõppu saab teha juba põhjalikke kokkuvõtteid ja analüüse.

Foto: Shutterstock