Huvi rahvaloendaja töö vastu on erakordselt suur

Uudis
Postitatud 29. november 2021 13:30

Aasta lõpus algava Eesti suure rahvaloenduse läbiviijaks on kandideerinud üle 830 tööotsija, enim avaldusi on laekunud küsitleja ja andmetöötleja ametikohtadele ning piirkonniti on tööle soovijatest puudu veel Muhu, Abruka ja Vormsi saarel.

Statistikaameti rahvaloenduse projektijuhi Liina Osila sõnul on huvi rahvaloendaja töö vastu olnud erakordselt suur ning tugevaid ja tublisid kandidaate leidub üle Eesti. „Tööotsijate sooviavavaldusi rahvaloenduses kaasalöömiseks laekus kõikidest Eesti piirkondadest, kõige rohkem soovitakse kandideerida küsitlejaks, seejärel andmetöötlejaks ja klienditoe spetsialistiks,“ lausus Osila.

Kuuajalise värbamisperioodi jooksul on statistikaameti rahvaloenduse küsitlejaks kandideerinud 722, andmetöötlejaks 69 ning klienditoe spetsialistiks 40 inimest. Kandideerinud inimestest ligikaudu 200 on ka varem rahvaloenduse projektis kaasa löönud.

„Sooviavaldusi laekus enim Tallinnast ja Harjumaalt, suur huvi oli ka Ida-Virumaa, Tartu ning Pärnu piirkonna inimestel. Veel homseni ootame lisakandidaate Muhu, Abruka ja Vormsi inimestelt, kus aktiivsus on olnud tagasihoidlikum,“ märkis rahvaloenduse projektijuht.

Rahvaloenduse läbiviimiseks värvatakse ajutise lisatööjõuna 150 küsitlejat perioodiks 10.01.15.03.2022, 15 klienditoe spetsialisti perioodiks 28.12.202117.01.2022 ja 15 andmetöötlejat, kes asuvad tööle alates 2022. aasta jaanuarist.

Erinevalt varasematest loendustest on seekord ameti vajadus küsitlejate värbamise järele ligi kümme korda väiksem, kuna rahvaloendus toimub suures osas registripõhiselt ehk andmed koondatakse ligi 30 erinevast andmebaasist. Samas on e-loendus suurendanud vajadust andmetöötlejate ja klienditoe spetsialistide järele.

Hetkel on käimas rahvaloenduse esimene etapp, mil kõiki inimesi kutsutakse üles oma andmed rahvastikuregistris üle vaatama ning täiendama. Loenduse põhietapp algab 28. detsembril, mil iga Eesti inimene on oodatud täitma e-küsimustikku. Selle raames küsitakse võõrkeelte ja murrete oskuse, usu ning terviseprobleemidest tingitud piirangute kohta.

Foto: Shutterstock