Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Eelmisel aastal muudeti rahvastikuregistris enam kui 100 000 inimese elukoht

Uudis
Postitatud 26. veebruar 2021 7:58

Rahvastikuregister on 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse korraldamiseks üks olulisemaid andmeallikaid, kust Eesti elanike ja eluruumide kohta vajalikku infot saadakse. Kuidas on registriandmete kvaliteet viimase aastaga muutunud, kirjutab siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Kaisa Kangro.

Möödunud aasta peamiseks rahvastikuregistri kvaliteedinäitajaks võib pidada aadressiandmeid. Rahvastikuregistri seadus võimaldab registrisse esitada mitu aadressi. Seaduse kohaselt tuleb esitada elukohana aadress, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Juhul kui selliseid kohti on mitu, tuleb neist valida üks. Ülejäänud aadressid on võimalik esitada lisa-aadressidena.

Elukoha aadress

Rahvastikuregistris kajastuv elukoha aadress omab õiguslikku tähendust ehk see on paljudel juhtudel elukohaga seotud avalike teenuste määramise aluseks. Kui vaadata 2020. aasta elukohaandmete registreerimise statistikat ja kõrvutada seda aasta varasemaga, siis on märgata muutust oma elukoha registreerinud isikute arvus. Eelmisel aastal muudeti teate alusel elukoht 100 686 isikul, aasta varem 104 805 isikul. Need arvud kajastavad Eesti kodaniku või residendi riigisisest elukohavahetust ja ka ühest riigist teise tehtud elukohavahetust, mis on registreeritud rahvastikuregistris. 2020. aastal vahetasid inimesed registri andmetel elukohta küll vähem, aga elektroonselt esitatud avalduste osakaal kasvas 13%.

Erinevus elukohta vahetanud isikute üldises arvus on peamiselt tingitud kahest asjaolust: esiteks  2019. aastal jõustunud rahvastikuregistri seadusest ja teiseks koroonakriisist. Rahvastikuregistri seaduse alusel lõpetati kohaliku omavalitsuse täpsusega elukohtade kehtivus rahvastikuregistris. Puuduv elukoha aadress rahvastikuregistris sai paljudele takistuseks riigi- ja kohalike omavalitsuste avalike teenuste kasutamisel ning toetuste taotlemisel, mis omakorda ajendas inimesi rahvastikuregistrile elukohaandmeid esitama. Möödunud aastal oli samuti tunda jõustunud seaduse mõju, aga kindlasti mängib siiani rolli ka ülemaailmne pandeemia, mistõttu välisriigi kodanike püsivalt Eestisse elama asumine ja vastupidi oli 2020. aastal raskendatud.

Lisa-aadress

Möödunud aastal esitati uusi lisa-aadresse läbi rahvastikuregistri 24 686 ja lisa-aadress lõpetati 5727 korral. Rahvastikuregistri portaal valmis alles 2019. aasta lõpus ja enne seda puudus võimalus lisa-aadressi andmeid e-teenuse kaudu üle vaadata ning uuendada, seega ei ole varasemaid võrdlusandmeid. Lisa-aadressi esitamine mitmekordistus kevadel eriolukorra ajal, mil registreeritud lisa-aadressi olemasolu seati saartele pääsemise tingimuseks. Lisa-aadressi kustutamine hoogustus aga aasta lõpus (november-detsember), mil sellega seotud küsimused leidsid laialdast kajastust erinevates meediaväljaannetes.

Ütluspõhised andmed

Ütluspõhiste andmete esitamine, mille hulka kuuluvad emakeel, rahvus ja omandatud kõrgeim haridustase,  muutus kohustuslikuks rahvastikuregistri seaduse jõustumisega 2019. aasta alguses. Käesoleva ja eelmise aasta alguse seise võrreldes on kõige enam muutunud haridusandmete osakaal. Muutuse põhjustas 2020. aasta novembris rahvastikuregistrisse tagantjärele kantud haridusandmete hulk, mis edastati politsei- ja piirivalveameti poolt.

Rahvastikuregistri täidetus ütluspõhiste andmetega
  01.01.2020 01.01.2021
Rahvastikuregistris Eesti elukohaga registreeritud 1 348 158 1 351 757
Emakeel täidetud (%) 90 93
Rahvus täidetud (%) 97 95
Haridustase täidetud (%) 69 82

Jätkuvalt palume kõigil anda panus rahvastikuregistri andmete kvaliteedi parandamisse, kontrollides enda andmed üle e-rahvastikuregistris.

Foto: Shutterstock