Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

E-rahvaloendus edendab digiriiki

Uudis
Postitatud 28. jaanuar 2021 8:51 , IKT asekantsler ja Eesti riigi CIO Siim Sikkut

Oleme Eestis digiriiki üle 20 aasta rajanud, sel teel kaugele jõudnud. Viimast näitab nii eestimaalaste ja e-residentide poolt kõrge teenuste kasutamise määr kui ka rahvusvahelised võrdlused. Ometi pole digiriik Tallinna linna moodi kunagi valmis, meil on ka Eestis ses vallas nii mõndagi alles pooleli.

Üks selliseid proovikive on andmete vallas. Meil on riigina hoiul palju väärtuslikke andmeid, mille pealt teha häid otsuseid riigijuhtimises ja osutada inimestele kvaliteetsemaid teenuseid. Me ei kasuta avalikus sektoris neid võimalusi veel piisavalt – aga meil on tahe seda teha.

Digimaailma suured trendid on suurandmete analüüs, masinõpe ning tehisintellekt, mis võimaldavad riigi tööd teha palju täpsemalt ja seega suurema mõjuga, palju säästlikumalt ja samas teenustega loodavat väärtust suurendades. Tegeleme nende teemadega eri riigiasutustes ja MKM-i kui digiriigi arengu eestvedajana igapäevaselt.

Näiteks tahame andmete taaskasutuse ja parema teenuste disaini abil põimida teenused sündmuste ümber inimestele üheks tervikuks ja muuta võimalikult nähtamatuks. Olgu selleks näiteks lapse sünni registreerimine ja sünnitoetus, kus erinevate registrite ühendamine on andnud võimaluse paari klikiga panna lapsele nimi ning saada sünnitoetus pangaarvele – seejuures nii, et riik ise pöördub selle pakkumisega sinu poole, mitte ei oota sind õiget teenust veebist leidma.

Parim digiriigi kogemus on see, kus inimene peab suhtlema riigiga ainult tõsisel vajadusel ja siis võimalikult lihtsalt asjad aetud saab. Lihtsus tähendab muu hulgas ka kasutamisviisi. Tulevikus näeme, et isikustatud info ja teenused jõuavad sinuni läbi #bürokrati ehk eesti keeles kõneleva ja seda mõistva virtuaalse assistendi (kõnekrati), mis abistab sind su telefonist või kas või külmkapist.

Et teenused saaksid nähtamatuks või #bürokratt sind etteaimavalt abistada, peab nende aluseks olema hea ja ajakohane andmestik sinu kohta. Muidu on teenus vigane, jõuab valel hetkel või vale kasusaajani, või ei jõuagi sinuni, sest riik ei tea, kust sind leida või mis sul vaja võiks olla.

Andmed võiksid pidevalt korras olla. Selle poole püüdleme ka riigi poolt parema andmehaldusega, kuid suur osa andmeid on ka tulevikus sellised, mis vajavad riigini jõudmiseks ja ajakohasena püsimiseks inimese panust. Seepärast on ka aasta lõpus algav e-rahvaloendus sedavõrd oluline, et annab muu hulgas nn talgu korras põhjuse riigi käes olevad andmed korda teha. Nii nagu teeme seda koristuspäeval kodukandis või toas – või oma arvutis digikoristuspäeval.

Selle tulemusel jõuavad sinuni pärast paremad teenused ennetavalt pakutava toe ja hüvedena, või ei unusta sa kunagi vajalikke kohustusi, sest asjad on automaatselt esitatud. Ka riigi teenused laiemalt lähevad järjest paremaks, sest vajalikke otsuseid ja arendusi saab täpsete andmete pinnalt paremini teha. Riigi andmekogud, näiteks rahvastikuregister, ehitisregister, hariduse infosüsteem või töötamise register aitavad otsustada, kuhu planeerida uus kool või lasteaed, kuhu peaks rajama kõvakattega tee, kus peaks peatuma buss või kus võiks soodustada suurinvesteeringuid.

Digiriigile kohaselt on rahvaloendus meil kavas eeskätt registripõhiselt ning enesehinnangulise lisainfo saamiseks e-küsitlusena, et seda suurt ja olulist tööd võimalikult lihtsalt ja säästlikult ära korraldada. Kõik inimesed ja eluruumid saavad üle loetud registrite abil. Tahame jõuda selleni, et nendele üksikutele küsimustele, millele registritest vastuseid ei saa, saaksime vastused võimalikult paljude inimeste käest e-küsitluse teel, mis saab olema järgmine ühine digivõimekuse eksam. Ilmselt enamik inimesi ei oskagi enam rahvaloendajat koju külla oodata, kuid samas leidub piisavalt ka neid, kelle jaoks on rahvastikuregistrisse sisselogimine, andmete uuendamine või e-loendusankeedi täitmine tülikas ja keeruline ülesanne.

Rahvaloendusel osalemine ei ole niivõrd vajalik riigile, kui et see on kasulik sulle endale. Ja see saab olema lihtne – vaata esmalt üle ja vajadusel uuenda oma andmed rahvastiku- ja ehitisregistris ning seejärel täida aasta lõpus või tuleva aasta alguses viie minutiga lühike veebiküsimustik. Vajadusel aita oma pereliiget, naabrit, tuttavat või töökaaslast sama teha, kui tal selleks oskusi, netiühendust või muidu võimalust pole. Nii saab digiriik ja Eesti kõigile parem. Head andmed tagavad nii sulle endale kui ka lähedastele parema arstiabi, korraliku hariduse ja meelepärase elukeskkonna.