Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Arvamusfestivalil otsiti võimalusi, kuidas muuta andmed Eesti supervõimeks

Uudis
Postitatud 31. august 2021 14:59

Rahvaloenduse poolt ellu kutsutud Arvamusfestivali arutelul „Muugime andmete abil lahti rikkuse valemit“ leiti, et Eesti on oma andmemajandusega õigel teel, kuid andmekirjaoskus on kindlasti asi, millele peaks enam rõhku panema.

Andmekirjaoskuse arendamise juures on mitu olulist aspekti, millest esimene ja ehk kõige olulisem on üleüldine arusaam, nii terve rahva seas kui üksikisiku tasandil, kui palju üldse andmeid enda kohta välja antakse, mida lubatakse nendega teha ja kes neid töötleb. Teisena peaks tõusma arusaam sellest, mida andmetega teha annab. See peaks olema baasharidus, et puuduks võimalus, näiteks suurfirmadel, andmetega manipuleerima hakata. Arutelul märgiti, et tulevikus võiks andmekirjaoskus olla kooliprogrammis isegi sarnase tähtsusega, kui seda on näiteks kirjanduse õppeaine.

Mida siis praegu andmetega ära tehakse?

Andmetöötluse olulisust tõestab fakt, et koroonakriisi tekkel tõusis oluliselt statistikaametile tehtavate päringute hulk. Alustades lihtsamast igapäevasest surmade arvust, kuni keeruliste sektoripõhiste majandusnäitajateni, mida läks tarvis erinevate abimeetmete pakettide koostamisel.

Samas on aga avalikult saadaval olevate andmete kasutamisel piiriks üksnes fantaasia ning juba olemasolevate andmete õigel töötlemisel võib sellest panna püsti lausa eraldi äri. Näiteks õnnestus Kunnar Kuke ettevõttel tegeleda projektiga, mis kasutas avatud satelliitpiltide andmeid, et uurida erinevaid kunstmurukattega spordiväljakuid. Andmetöötlusega suudeti tuvastada katete vanused, tüübid, asukohad jne, et siis antud katteid müüv ettevõte teaks, kuhu ja kellele sarnaseid katteid pakkuda.

Vastutustundlik kasutaja

Marten Kaevatsi hinnangul võiks andmevalitsemise mudelid jagada suurelt ja abstraktselt kolmeks: Hiina ehk kõike jälgiva Suure Venna mudel; USA, kus suurimad andmevaldajad on eraettevõtted ning hajus andmete valdamine ehk Eesti mudel. Andmeid küll kogutakse, kuid need on vastutajate kaupa laiali jagatud ning neid ei kuhjata ühte kohta.

Kaja Sõstra statistikaametist kinnitas, et tihti ongi inimestele jäänud mulje, et riigil on olemas selline andmebaas, mis kõike hõlmab. Trükid sisse inimese isikukoodi ja kohe ongi olemas kõik selle inimese kohta olevad andmed kinganumbrist kuni selleni, mida ta eile sõi. Reaalsuses asuvad andmed kümnetes erinevates andmebaasides, kust nende kokku kogumine võtab omajagu aega. Praktiliselt selle sama kogumisega tegelebki tegelikult registritepõhine rahvaloendus.

Kokkuvõttes leiti arutelu lõpuks, et Eestis on andmete haldamisega väga hästi, oleme teistest riikidest ees ja avastamas täiesti uut asja.

VAATA ARUTELU SALVESTUST.  

Arutelul osalesid: Hans Lõugas (tehnoloogiaekspert), Kaja Sõstra (statistikaameti eksperimentaalstatistika tiimijuht), Marten Kaevats (riigikantselei diginõunik), Renee Kooli (Omniva andmete juht), Kunnar Kukk (AS Proekspert, andmeteadlane)