Suurbritannias soovisid kelmid rahvaloendusest kasu lõigata
Rahvaloendus on ka mujal Euroopas selle ja järgmise aasta suurim andmete kogumise ja koondamise projekt. Sel korral heidame pilgu Inglismaale, kus rahvaloenduse tuules muutusid eriti aktiivseks leidlikud kelmid. Vaatame, mida on meil sellest loost õppida.
Inglismaal toimus rahvaloendus käesoleva aasta 21. märtsil. Seal on rahvaloenduse küsimustiku täitmine kõigile kohustuslik ja keeldumise korral võidakse inimest lausa trahvida. Kohtuotsusega võib trahv ulatuda 1000 naelani ning karistus kantakse ka karistusregistrisse. Seda üritasid aga ära kasutada mitmed kurikaelad.
Kõigile Inglismaal ja Walesis asuvatele leibkondadele saadeti tavaposti teel informatsioon, kuidas küsimustikku täita. Vastata sai elektrooniliselt ning samuti sai paluda täitmiseks paberil ankeete, mida hiljem tuli tavapostiga tagasi saata.
Küsitlejad üldjuhul kodukülastusi ei teinud, peamiselt võeti inimestega ühendust e-posti ja telefoni teel. Sedagi tehti ainult siis, kui vastajal oli tekkinud küsimusi ning ta palus endaga ühendust võtta või kui rahvaloendusel polnud leibkonnast keegi osalenud ning rahvaloendaja läks vaatama, kas loendusandmete esitamisel on abi vaja.
Kuna rahvaloendus aktiveeris paraku ka kurikaelu, pidi sealne rahvuslik pettuste ja küberkuritegude büroo inimesi kelmide eest hoiatama, et neilt rahvaloendust kasutades raha välja ei petetaks. Üheks suurimaks mureks olid petukirjad ja kõned trahvinõudega. Samuti püüti erinevat informatsiooni välja meelitada öeldes, et osa infot on puudu või vajab täpsustamist ning vastamata jätmise korral ähvardati vangla või trahviga.
Pettustega seotud veebilehti eemaldati nii kiiresti kui suudeti ning inimesi hoiatati pidevalt ka meedia vahendusel. Näiteks rõhutati, et trahvi määrab rahvaloendusest kõrvale hoidmise eest kohus ning seda ei saadeta täitmiseks sotsiaalmeedia, e-kirja või sõnumi kaudu. Samuti ei tule rahvaloendaja kellegi ukse taha raha nõudma ega kodus olevat vara üle lugema.
Mis on selle loo moraal? Meil Eestis tasub samuti olla tähelepanelik, sest paraku ka siin võib mõni kelm näha rahvaloenduses võimalust inimeste tüssamiseks. Seetõttu on paslik üle korrata, et nii kuis Inglismaal, nii ka meil – rahvaloendaja ei küsi kunagi su paroole, krediit- või deebetkaardi numbreid, palgainfot, küsitlemise eest tasu ega saada linki trahvinõudega. Kahtluse korral tasuks uurida lisainfot statistikaameti infotelefonil 625 9300 või pöörduda politseisse.
Edaspidi vaatame juba lähemalt, kuidas Eestis rahvaloendajat või loendusega seotud veebikeskkonda ära tunda.