Rahvaloendusel selgub kui haigeks Eesti elanikud end peavad

Uudis
Postitatud 30. aprill 2021, 9.05

Aasta lõpus algava rahva ja eluruumide loenduse küsitluse käigus saavad inimesed muu hulgas anda hinnangu oma tervisele. Samas sõnastuses tervist puudutavad küsimused kõlasid rahvaloendusel ka kümme aastat tagasi, mistõttu pakuvad seekordsed tulemused ülevaatliku pildi sellest, milline on Eesti rahva tervis ja kuidas on see kümnendiga muutunud.

Rahvaloenduse tulemustest joonistub kohaliku omavalitsuse tasandil välja, kus elavate inimeste tervis on kõige parem või vastupidi kõige halvem. Erinevate piirkondade elanike tervise kohta ülevaate omamine võimaldab riigil paremini terviseteenuste kättesaadavust korraldada ja kvaliteeti tagada.

Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõuniku Marre Karu sõnul on riigi seisukohalt oluline teada, millised ühiskonnagrupid ei saa osa üldisest riigi arengust, eluolu ning tervise paranemisest. „Võime oletada, et vanemaealiste tervis on 10 aastaga paranenud. Rahvaloenduse tulemused toovad aga selgust, kas see on toimunud kõigi inimeste puhul või on näiteks mõne rahvuse, vanusegrupi või haridusega inimeste tervis üldisest arengust maha jäänud,“ ütleb Karu.

Tervist puudutavad küsimused 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse valikuuringus
  • Kas teil on mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem?
  • Mil määral olete olnud viimase 6 kuu jooksul terviseprobleemi tõttu piiratud mõnes igapäevategevuses, mida inimesed tavaliselt teevad?

Rahvaloendusel küsitav terviseinfo võimaldab hinnata rahvatervise arengut ja kitsaskohti ning annab alust edasisteks analüüsideks ja poliitika kujundamiseks. Ekspertide sõnul on inimeste endi hinnang oma tervisele üheks olulisemaks näitajaks, sest mõjutab kõige otsesemalt heaolu ja annab ülevaate sellest, kes ei saa täies mahus ega aktiivsusega oma igapäevaelu elada.

„Terviseprobleemide tõttu piiratud igapäevategevusega inimeste kohta kogutud info annab suurusjärgu, kui paljud võivad vajada abi ja erinevaid teenuseid, et elada täisväärtuslikku elu. Igapäevategevusteks võivad olla nii liikumine kodus kui ka väljaspool kodu, asjaajamised, tööl või koolis käimine, aga ka tegevused nagu riietumine, söömine või pesemine,“ selgitab Karu.

Riigil ja kohalikul omavalitsusel on võimalik ja vajalik pakkuda inimestele erinevaid abistavaid teenuseid, mis võimaldavad iseseisvalt ning võimalikult kaua oma kodus elada. Isegi kui selleks vajatakse kõrvalist abi. Kindlasti ei vaja kõik tervise tõttu piiratud tegevusega inimesed riigi või kohaliku omavalitsuse tuge. Samas aitab Karu sõnul loenduselt saadav teadmine hinnata, kus on kõige suuremad puudujäägid ja oleks vaja rohkem tähelepanu pöörata erivajadustega inimestele.

Teenuste planeerimiseks ja ka edasisteks analüüsideks on oluline info ka see, millist laadi teenuseid vajatakse. Näiteks erivajadustega tööealised vajavad ilmselt erivajadustega eakatest erinevat tuge ja teenuseid. Seega aitavad rahvaloendusel kogutavad andmed kaasa ka erivajadustega inimeste teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisele. „Paremad teenused aitavad omakorda parandada erivajadustega inimeste elujärge ja elutingimusi ning on toeks lähedastele, kes aitavad oma abi vajavaid pereliikmeid või sugulasi hooldada,“ rõhutab sotsiaalministeeriumi nõunik.

Pikaajalise haiguse või terviseprobleemiga elanikud, 2011

882 735 elanikul ei ole pikaajalist haigust või terviseprobleemi

388 077 elanikul on pikaajaline haigus või terviseprobleem
23 643 elanikul on pikaajalise haiguse või terviseprobleemi olemasolu teadmata
Tervisest tingitud igapäevategevuse piiratus, 2011

910 658 elaniku igapäevategevus ei ole tervisest tulenevalt piiratud

184 266 elaniku igapäevategevus on tervisest tulenevalt mõningal määral piiratud
175 419 elaniku igapäevategevus on tervisest tulenevalt oluliselt piiratud
24 112 elaniku igapäevategevuse piiratus tervisest tulenevalt ei ole teada

Rohkem teavet 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse terviseteemaliste küsimuste tulemuste kohta leiab statistikaameti andmebaasist.