Rahva ja eluruumide e-loenduse lõpuni on jäänud

Rahva ja eluruumide loendus 2021

Rahvaloendus on ainus uuring, mis annab meile pildi Eesti elust ühel ajahetkel – kes siin elavad ning kus ja millistes tingimustes nad elavad. Rahvaloendusest saame teavet mitte ainult rahvastiku kohta üldiselt, vaid ka perekondade, leibkondade, paiknemise, rände ning eluruumide ja elamistingimuste kohta. Rahvaloendusest saadav info aitab vastu võtta targemaid otsuseid ja seeläbi kujundada Eesti elu nii kohalike omavalitsuste kui ka riigi tasandil. Eestis korraldab loendust statistikaamet.

Kuidas ja millal rahvaloendus toimub?

Eesti 2021. aasta rahvaloendusel kasutatakse kombineeritud meetodit. See tähendab, et valdavalt kogub statistikaamet vajaliku info ligi 30 riiklikust andmekogust. Andmed kogutakse 31. detsembri 2021. aasta kella 00.00 seisuga, kuid nende koondamine registritest kestab 2022. aasta jaanuarist juulini. Inimestelt palutakse lisaküsitlusega infot vaid registrites puuduvate enesehinnanguliste tunnuste kohta.

Küsitlus toimub kahes etapis, kahel eri meetodil. 28. detsembrist kuni 22. jaanuarini on kõik Eesti elanikud oodatud vastama veebiküsitlusele. Veebiküsitlusele järgneb ajavahemikul 01.02.28.02.2022 küsitlus telefoni teel või kodus neile loenduse valimisse kuuluvate aadresside elanikele, kes ei ole oma vastuseid veebi teel edastanud. Küsitluse juhuvalimis on umbes 40 000 aadressi üle Eesti. Nende aadresside ca 60 000 elanikule on vastamine kohustuslik ja neile saadetakse postiga ka sellekohane teade. Küsitlusel osalemise kohta saab lähemalt lugeda siit.

Mida küsitakse?

Eesti registrid on maailmatasemel ja sealt saab kogu Euroopa kohustuslike väljundtunnuste info. Registrites aga puuduvad mõned Eesti-siseseks kasutuseks vajalikud andmed inimeste enesehinnangulise info (nn lisatunnuste) kohta, nagu usuline kuuluvus, terviseprobleem ja selle mõju tavategevusele, võõrkeelte ning murrete oskus – see info kogutakse valikküsitlusega. Küsitakse ka rahvust ja emakeelt, mis on küll rahvastikuregistris olemas, aga loenduse küsimustikus saab mõlema puhul märkida kaks valikut. Andmestik ehk loendustunnused, mille kohta infot kogutakse, on kinnitatud riikliku statistika seadusega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 763/2008. Loendusel esitatavate küsimuste kohta saab lähemalt lugeda siit.

Mis on loendusmoment?

Üks rahvaloenduse põhimõtteid on ühtne loendusmoment ehk konkreetne kokkulepitud hetk, mis seisuga andmeid kogutakse. Eesti loendusmoment on 31.12.2021 kell 00.00 ehk kõik nii registrite kui ka küsitluse andmed kogutakse selle hetke seisuga olenemata andmete esitamise ajast või viisist. Loendatakse kõik inimesed, kes on sündinud enne loendusmomenti. See tähendab, et loendusel ei lähe arvesse need, kelle sünnipäev on küll 31.12.2021, kuid kes nägid ilmavalgust peale kella 00.00. Samuti loendatakse kõik need, kes loendusmomendil veel elasid, kuid pärast seda on siit ilmast lahkunud. Nii saame pildi meie rahvastikust, perekondadest ja eluruumidest just sel hetkel ning loenduse tulemused on võrreldavad ka rahvusvaheliselt.

Nägemispuudega inimestel võib hetkel esineda tõrkeid rahvaloenduse e-küsimustiku täitmisel. Tegeleme probleemi lahendamisega. Vabandame!