Rahva ja eluruumide e-loenduse lõpuni on jäänud

KKK

  • Miks loendust vaja on?

    Rahva ja eluruumide loendus on ainus uuring, mis annab meile pildi Eesti elust ühel hetkel – kes siin elavad ning kus ja millistes tingimustes nad elavad. Rahvaloendusest saame teavet mitte ainult rahvastiku kohta üldiselt, vaid ka perekondade, leibkondade ja eluruumide kohta. Rahvaloenduse tulemuste alusel kujundatakse Eesti elu nii kohalike omavalitsuste kui ka riigi tasandil.

    Mis õiguslikul alusel mulle küsimusi esitatakse?

    Statistikaamet lähtub rahvaloenduse tegemisel riikliku statistika seadusest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest nr 763/2008, mis annavad aluse küsida inimestelt seaduses nimetatud andmeid, et teha vajalikku statistikat.

    Miks praegusel keerulisel (Covid-19) ajal üldse loenduse küsitlust korraldatakse?

    Rahvaloenduse üks rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtteid on toimumise regulaarsus. Seni on kokku lepitud, et loendused toimuvad Euroopas ja enamikus maailma riikides iga kümne aasta tagant ja praegune loendusvoor on 2021. aastal. Eesti teeb rahvaloendust peamiselt registriandmete põhjal, mistõttu tuleb inimestelt endilt küsida väga vähe teavet. Statistikaamet on hinnanud riske, ning tuginedes eelmisele rahvaloendusele, kus 68% elanikest vastas veebis, ja avaliku arvamuse uuringule, kus valmidus veebis vastata oli suur, on alust arvata, et enamik inimesi vastab küsimustikule veebis või telefoni teel. 2021. aasta alguses toimus prooviloendus, millega katsetati olukorda, kus rahvaloenduse küsitleja ei saa inimesele koju minna. Telefoniintervjuu aja kokku leppimiseks saadi inimestega ühendust nii telefoni kui ka posti teel. Loendust on seega võimalik teha kellegi tervist ohtu seadmata.

    Millal rahvaloenduse küsitlus toimub?

    Veebis saab rahvaloenduse küsimustikule vastata ajavahemikus 28.12.2021–22.01.2022. Neid, kes veebis vastanud ei ole, kuid kuuluvad küsitluse valimisse, küsitleb rahvaloendaja ajavahemikus 01.02.–28.02.2022 telefoni teel või külastades.

    Mida tähendab loendusmoment?

    Loendusmoment on üks rahvaloenduse põhimõtteid. See tähendab, et kõik andmed tuleb esitada selle kuupäeva seisuga, isegi kui info on pärast seda muutunud. See on vajalik, et tagada andmete rahvusvaheline võrreldavus. Eesti loendusmoment on 31. detsembril kell 00.00 ning kõikidest registritest kogutakse andmed just selle kuupäeva seisuga. Loendusmoment ei tähenda, et inimesed peavad just sel päeval veebis küsimustele vastama või ootama rahvaloendaja kõnet. See tähendab, et kui näiteks 31. detsembril kell 00.15 sünnib perre laps, siis tema selles loenduses ei kajastu. Kuigi loendusmoment on 31.12.2021, saab küsitlusele vastata juba alates 28.12.2021. Enamiku küsimuste vastused ei sõltu loendusmomendist (nt inimese rahvus, keeleoskus või usk ei muutu olenevalt kuupäevast) ja et sageli on jõuluaeg paljudele tööl rahulikum või on inimestel puhkus, leiavad nad loodetavasti aja ka rahvaloenduse küsitlusele ära vastata.

    Kuidas rahvaloendus toimub?

    Statistikaamet kasutab aasta lõpus toimuval rahva ja eluruumide loendusel peamiselt riiklikes andmekogudes olevaid andmeid. Lisaks palutakse valikküsitlusega inimestelt enesehinnangulist infot, mille kohta registrites andmed puuduvad. Lühikesele veebiküsitlusele (ühe inimese kohta kulub aega keskmiselt 5–7 minutit) vastamine on kohustuslik küsitluse juhuvalimisse kuuluvatel aadressidel elavatele inimestele, kuid sellele saavad vastata ka kõik teised Eesti elanikud. Loenduse teises etapis hakkavad küsitlejad vastuseid koguma nendelt valimisse kuuluvatel aadressidel elavatelt inimestelt, kes veebi teel vastanud ei ole.

    Mida tähendab registripõhine loendus?

    Registripõhine loendus tähendab, et andmed, mida rahvaloendusel koguma peab, saadakse automaatselt riiklikest andmekogudest, kuhu ametkonnad on info juba kokku kogunud, näiteks hariduse kohta Eesti Hariduse Infosüsteemist, ametite kohta töötamise registrist, eluruumide kohta ehitisregistrist jne. Seega inimestelt nende kohta juba olemas olevat infot uuesti ei küsita.

    Statistikaamet teeb 2021. aasta loenduse korraldamisel koostööd ligi 30 registriga. Põhiregistrid on näiteks rahvastikuregister, ehitisregister, maa-ameti, maksu- ja tolliameti ning haigekassa registrid. Peale nende kasutatakse tulemuste täiendamiseks ja täpsuse suurendamiseks ka teistes riiklikes andmekogudes olevat teavet.

    Kas loendus on kohustuslik?

    Registrite põhjal loetakse üle kõik Eestis elavad inimesed. Lisaks kogume valikküsitlusega enesehinnangulist infot, mille kohta registrites andmed puuduvad. Vastamine on kohustuslik küsitluse juhuvalimisse kuuluva ligi 40 000 asustatud eluruumi ca 60 000 elanikule, kuid sellele saavad vastata ka kõik teised Eesti elanikud. Küsitakse ainult seda infot, mille kohta registrites andmed puuduvad. Usku ja tervist puudutavatele küsimustele vastamine on kõigile vabatahtlik.

    Kust ja millal loenduse tulemusi näha saab?

    Loenduse tulemused avaldatakse jooksvalt ajavahemikus 01.06.–15.12.2022. Avaldamiskalender on kättesaadav statistikaameti kodulehel. Sealt näeb teemade kaupa, millal andmed avaldatakse.

  • Kes saavad vastata loenduse valikküsitlusele?

    E-küsitlusele on oodatud vastama kõik, kelle püsielukoht on Eesti Vabariigis, ka need, kes ajutiselt (kuni 12 kuud) viibivad välisriigis. Loendusel osaleval inimesel peab olema Eesti Vabariigi isikukood. Loendusmomendi seisuga (31.12.2021) alla 15-aastased lapsed loenduskeskkonda sisse logida ei saa, nende eest oodatakse vastama lapsevanemaid. Loenduse teises etapis hakkavad küsitlejad vastuseid koguma juhuvalimisse (ca 40 000 asustatud eluruumi) kuuluvatel aadressidel elavatelt inimestelt, kes veebi teel vastanud ei ole.

    Kuidas ma valimisse sattusin?

    Valim on koostatud juhuslikkuse alusel. Juhuvalimisse kuulub umbes 40 000 aadressi üle Eesti, kus eeldatavalt elab ligikaudu 60 000 inimest.

    Miks ma ei sattunud valimisse, miks mind ei loendata?

    Valim on koostatud juhuslikkuse alusel. Kui Teie eluruumi aadress ei sattunud valimisse, siis ei ole vastamine Teile kohustuslik, kuid soovi korral on Teil siiski võimalik veebiküsitlusele vastata. Arvesse lähevad kõigi vastused. Kuna registritest võetakse info kõigi elanike kohta, ei jää loendamata ka need, kes valimisse ei kuulu ja küsitlusele ei vasta.

    Kui suur on valim?

    Juhuvalimisse kuulub üle Eesti ligikaudu 40 000 aadressi, kus eeldatavalt elab 60 000 inimest. Igast kohalikust omavalitsusest (KOV) on võetud olenevalt seal elavate inimeste arvust kindel arv aadresse juhuvalimisse. Valimi suuruse hindamisel on lähtutud sellest, et KOVi tasemel oleks näitajate viga väiksem kui 5%. Mida suurem hulk inimesi vastab, seda täpsema hinnangu saame KOVide tasandil anda, kuid valim tagab, et hinnangu veamäär jääb 5% sisse, mis annab usaldusväärsed tulemused.

    Miks on valim aadressi-, mitte isikupõhine?

    Aadressipõhine valim tagab kõrgema vastamismäära, sest ei ole vaja otsida kindlaid inimesi, kelle asukoht ei pruugi olla teada, vaid küsitletakse kõiki kindlal aadressil elavaid isikuid.

    Kas minu vastused lähevad arvesse, kui ma ei kuulu valimisse?

    Kõigi küsitlusel osalenud Eesti elanike vastused lähevad arvesse.

    Kui ma ei kuulu valimisse, kas mul on võimalik anda oma vastused telefoni teel või kutsuda küsitleja?

    Küsitleja küsitleb ainult valimiaadressi elanikke. Neil, kes valimiaadressil ei ela, on võimalik vastata ainult veebis.

    Mille põhjal ma tean, et minu aadress on valimis ning mulle ja minu pereliikmetele on vastamine kohustuslik?

    Valimis olevatele aadressidele saadame aasta lõpus paberkirja, kus informeerime vastamise kohustuslikkusest. Selleks palume kontrollida, et postkastid oleks aasta lõpus tühjendatud ja märgistatud. Palume küsitlusele vastata nendel inimestel, kes sel aadressil tegelikult elavad. Seejuures pole oluline, kas elanik on ise eluruumi omanik või üürib seda.

    Kas pean loendusel osalema, kui elan välismaal?

    Kui Teie püsielukoht on Eestis, on loendusel osalemine kohustuslik. Kui Teie püsielukoht on välisriigis, siis ei kuulu Te Eestis loendatavate isikute hulka.

    Kuidas saavad küsimustikule vastata nägemis- või mõne muu puudega inimesed?

    Veebiküsitlusel saavad osaleda ka nägemispuudega inimesed. Juhul kui nad siiski ei soovi või ei saa veebis küsimustikule vastata, võtab valimiaadressil elavate inimestega ühendust küsitleja.

    Kui mõnel leibkonnaliikmel ei ole tervislikel põhjustel võimalik ise enda vastuseid anda, võib mõni leibkonnaliige või tema seaduslik esindaja teda küsitlejale vastamisel abistada või vastused tema eest anda. Veebiküsitlusel teise täisealise eest vastata ei saa.

    Keda üldse loendatakse? Kui ma valimisse ei satu, kas siis jään loenduselt välja?

    Registritest võetakse info kõigi Eesti elanike kohta, seega loendamata ei jää mitte keegi.

    Kas küsitlust tehakse ka näiteks vanglates või hooldekodudes?

    Rahvaloenduse valimisse ei ole kaasatud üle 20 elanikuga asutusi: hooldekodusid, vanglaid jne. See tähendab, et küsitleja nende asutuste elanikega ühendust ei võta, kuid veebi teel on võimalik anda oma vastused kõigil sealsetel elanikel.

    Miks peavad alaealiste laste kohta vastama mõlemad vanemad?

    Et kellegi kohta ei jääks ekslikult vastused andmata, peavad kõik leibkonnas olevad täisealised inimesed andma vastused ka alaealiste eest. Alates 15. eluaastast on võimalik enda eest ka ise vastata. Kui lapse kohta on vastanud nii lapsevanem kui ka laps ise, võetakse arvesse lapse antud vastused.

    Millised on vastamise vanusepiirangud?

    Enda eest on võimalik ise vastuseid anda alates 15. eluaastast. Keeleoskust puudutavat teavet küsitakse kolmeaastaste ja vanemate laste kohta ning religiooniküsimusi vähemalt 15-aastaste kohta.

  • Mis küsimusi rahvaloendusel esitatakse?

    Erinevalt varasematest rahvaloendustest saadakse seekord suurem osa andmeid riiklikest andmekogudest. Valikküsitluse eesmärk on koguda Eestis elavate inimeste kohta infot, mida registrites ei ole, ja hinnata registrite põhjal kokku pandud info kvaliteeti. Lisaks küsitakse nii rahvust kui ka emakeelt, mis on küll olemas rahvastikuregistris, aga loenduse küsimustikus saab mõlema puhul märkida kaks valikut. Isik täidab enda ja temaga samal aadressil elavate alaealiste leibkonnaliikmete isikuankeedid. Vähemalt 15-aastased isikud saavad ka ise oma ankeedi täita.

    Küsitakse järgmist infot.

    • Praeguse elukoha aadress

    Kuna alati ei vasta rahvastikuregistris registreeritud aadress sellele, kus isik tegelikult elab, ei ole elukohainfo ankeedis ette täidetud, vaid palume inimesel oma praeguse elukoha aadress ise sisestada. Aadressiinfot kasutatakse küsitluse puhul vaid töötluse eesmärgil, et saada teada, millistelt aadressidelt ei ole veebiküsitlusega kõik ankeedid laekunud ning kuhu peab minema küsitleja. Seetõttu on küsitluse edukaks korralduseks oluline teada, kus inimesed küsitluse ajal päriselt elavad. Saadud infot ei jaga statistikaamet teiste asutustega. Samuti ei tee me saadud info põhjal muudatusi registrites.

    • Samal aadressil elavate inimeste arv

    Vastus annab meile infot selle kohta, kas sellelt aadressilt on veebi kaudu laekunud kõigi elanike vastused. Juhul, kui aadressil elavate inimeste arv on märgitud suurem kui saadud ankeetide arv ja aadress on sattunud valimisse, võtab selle valimiaadressi elanikega ühendust küsitleja ning kogub puuduolevate elanike vastused.

    • Alaealiste leibkonnaliikmete info

    Kõik täisealised peavad veebis vastama ka kõigil samal aadressil elavate alaealiste kohta. Rahvastikuregistri järgsete alaealiste laste isikuandmeid ei pea ankeeti sisestama, kuid nende kohta tuleb märkida, kas laps elab vastajaga samal aadressil või mitte. Kui aadressil elab veel alaealisi tuleb vastajal nende isikuandmed sisestada ning nende kohta ka ankeet täita.

    • Samal aadressil elava partneri (elukaaslane, abikaasa) info

    Samal aadressil elava partneri olemasolu kohta küsitakse, et hinnata registrite põhjal kokku pandud andmete kvaliteeti. Kuna vabaabielu kohta andmed tihtipeale puuduvad, võimaldab partneri kohta küsimine hinnata, kui kvaliteetselt on statistikaamet suutnud vabaabielupaare tuvastada. See on oluline, kuna statistikaamet avaldab infot selle kohta, kui palju on selliseid paare, kes on abielus, ja kui palju selliseid, kes ei ole abielus.

    • Täisealise leibkonnaliikme e-posti aadress

    Veebiankeedis küsitakse vastajalt tema täisealiste leibkonnaliikmete e-posti aadresse, et saata ka neile kutse küsitlusel osaleda. Kutse saadetakse vaid juhul, kui sellele e-posti aadressile ei ole veel kutset saadetud. E-posti aadresside kirjapanek ei ole kohustuslik, sellest küsimusest on võimalik vastamata üle liikuda.

    • Eestisse sisserände (sh tagasirände) info

    Rändeküsimused annavad hea pildi Eesti inimeste viimase kümne aasta rände kohta. Näiteks saame teada, mis mahus ja millistest riikidest on siia (tagasi) rännatud. Rändeküsimuste oluline eesmärk on hinnata registriandmete kvaliteeti. Rände kohta käivad küsimused annavad hea võimaluse näha, kui täpne on Eesti rändestatistika, mis alates 2015. aastast põhineb mudelarvutusel (residentsuse indeksil). Samuti saab nende küsimuste alusel arvutusmeetodit vajaduse korral täiustada. 

    Loe lisaks: https://rahvaloendus.ee/et/uudised/rahvaloendus-toob-randeteemalisse-teadmatusse-selgust

    • Rahvus

    Ehkki inimese rahvus on olemas ka rahvastikuregistris, on seekordsel loendusel esimest korda võimalik soovi korral märkida kaks rahvust. Teadlaste ja ametnike huvi on saada teada, kui palju on Eestis inimesi, kes peavad omaks kahte rahvust. Loendustulemustega tekib usaldusväärne alus tõenduspõhise keele-, rahvus- ja lõimumispoliitika kujundamisele, vastavate riiklike arengukavade koostamisele ning nende täitmise jälgimisele. Loe lisaks: https://rahvaloendus.ee/et/uudised/rahvaloendusel-selgub-kahe-emakeele-ja-kahe-rahvusega-elanike-arv

    • Keelte (sh emakeele) ja murrete oskus

    Küsimus võimaldab hinnata elanike keeleoskust ja selle muutumist ajas. Küsitlusega saab riik olulist geograafilist infot selle kohta, millistes piirkondades teatud keeleoskusega inimesed elavad.

    Ehkki emakeeleinfo on olemas ka rahvastikuregistris, on seekordsel loendusel esimest korda võimalik soovi korral märkida kaks emakeelt. Teadlaste ja ametnike huvi on teada saada, kui palju on Eestis inimesi, kes peavad omaks kahte emakeelt. Loendustulemused on usaldusväärne alus tõenduspõhisele keele-, rahvus- ja lõimumispoliitika kujundamisele, vastavate riiklike arengukavade koostamisele ning nende täitmise jälgimisele. Loe lisaks: https://rahvaloendus.ee/et/uudised/rahvaloendusel-selgub-kahe-emakeele-ja-kahe-rahvusega-elanike-arv

    Murdeoskuse küsimine võimaldab välja selgitada, kuivõrd aktiivses kasutuses on eesti keele kohalikud keelekujud ning kui palju on eri piirkondades nende kõnelejaid. Samuti annab võrdlus eelmise loenduse tulemustega võimaluse hinnata, milline on olnud murdekeelte käekäik viimase kümne aasta jooksul. See teave annab nii riigile kui ka eri pärimuskultuuride esindajatele olulise aluse vastavate programmide arendamiseks ning toetamiseks. Loe lisaks: https://rahvaloendus.ee/et/uudised/rahvaloendusel-saame-teada-mis-keeli-ja-murdeid-eesti-inimesed-oskavad

    • Usuline kuuluvus

    Rahvaloenduse tulemused annavad võrdlusmomendi ja võimaluse tuvastada ja jälgida inimeste usulise identiteedi pikaajalisi trende. Näiteks saab võrrelda, kas noorema põlvkonna suhtumine usku erineb vanemate põlvkondade omast ning missugune on eri religioonide levik Eestis.

    Religiooniga seotud loendustulemusi saab kasutada eri eluvaldkondades. Ühelt poolt on see oluline info teadlastele ühiskonda puudutavate prognooside, järelduste ja üldistuste tegemisel. Teiselt poolt on rahvaloendusest saadud teave vajalik ka poliitika planeerimisel. See puudutab nii kodanikuühiskonda, rahvastikku ja kultuuri kui ka riiklikku välissuhtlust ning turvalisuspoliitikat. Loe lisaks: https://rahvaloendus.ee/et/uudised/rahvaloendus-annab-unikaalse-pildi-inimeste-seotusest-usuga

    • Pikaajalise haiguse või terviseprobleemi olemasolu ja tervisest tulenevad igapäevategevuse piirangud

    Rahvaloenduse üks eesmärke on uurida, milline on Eesti rahva tervis ja kuidas on see viimase kümne aasta jooksul muutunud. Kuna rahvaloendus on Eesti kõige suurem uuring ja selle valikküsitlus kaasab väga palju elanikke, saab loenduse tulemuste abil hea pildi inimeste tervise kohta. Samuti aitab see hinnata, mis piirkondades riigi ja omavalitsuse abi ja teenuseid kõige rohkem vajatakse. Loe lisaks: https://rahvaloendus.ee/et/uudised/rahvaloendusel-selgub-kui-haigeks-eesti-elanikud-end-peavad

    Statistikaameti väljatöötatud küsitlusankeedi leiab siit.

    Mis vahe on kahel terviseküsimusel? Miks küsitakse inimeselt, kellel pole terviseprobleemi, kas see piirab teda iga päev?

    Ühe küsimusega soovitakse teada saada, kas inimesel on mõni pikaajaline terviseprobleem või haigus, teise küsimusega palutakse hinnata, kas terviseprobleemi tõttu on tema igapäevategevused olnud piiratud. Mõlemad küsimused pärinevad Euroopa tervise minimoodulist (Minimum European Health Module). Selliselt esitati neid küsimusi ka 2011. aasta rahvaloenduses. Et tulemused oleksid võrreldavad nii eelmise loenduse kui ka teiste uuringutega, on oluline ka selles küsitluses sama põhimõtet rakendada.

    Mõned küsimused on liiga isiklikud, ma ei taha sellist infot riigile anda.

    Küsimused tervisliku seisundi, usu, eesti keele murrete oskuse ning rahvuse kohta on vabatahtlikud ning neile ei pea vastama.

    Miks esitatakse loendusel just selliseid küsimusi?

    Küsimustele, mis on kohustuslikud kõigile riikidele, saab statistikaamet vastused riiklikest andmekogudest. Lisaks soovivad Eesti teadlased infot, mida registrites ei ole. Teadlaste soovidele vastu tulles lisas statistikaamet ankeeti küsimused võõrkeele- ja murdeoskuse, usu ning terviseprobleemidest tingitud piirangute kohta.

    Kui palju aega kulub loendusküsimustikule vastamiseks?

    Küsimustik on lühike ja vastamine võtab aega umbes viis minutit leibkonnaliikme/perekonnaliikme kohta. Iga inimene peab ise enda kohta vastused andma, sest küsimused põhinevad inimese enese hinnangul või veendumusel. Iga täisealine peab vastama ka samas leibkonnas elavate alaealiste kohta, isegi juhul, kui teised on lapse kohta juba vastanud. Iseenda eest saab vastata alates 15. eluaastast.

    Kas juba antud vastuseid on võimalik muuta või parandada?

    Kui küsimustikule vastamine on lõpetatud ja vastused saadetud, ei ole enam võimalik vastuseid muuta ega parandada.

    Kui alaealise eest vastab mitu inimest, siis milline ankeet arvesse läheb?

    Juhul kui alaealine (vähemalt 15-aastane) on vastanud ankeedile ise ja tema kohta on vastanud ka ta vanemad, lähevad igal juhul arvesse alaealise enda antud vastused. Kui alaealine pole ise vastanud (alla 15-aastased seda teha ei saa), kuid tema eest on vastanud mitu täisealist isikut, lähevad arvesse rahvastikuregistrijärgse vanema antud vastused. Kui vastanud on mõlemad vanemad, arvestame neid vastuseid, mis on antud esimesena.

  • Kuidas saan e-ankeeti sisse?

    Interneti teel vastamiseks loodud keskkonda https://uuringud.stat.ee tuleb sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Juhime tähelepanu sellele, et küsitluskeskkond ei toeta Internet Exploreri veebilehitsejat, seega palume sisselogimiseks kasutada muid brausereid, nagu Google Chrome’i, Safarit, Mozilla Firefoxi jt.

    Miks mul ei õnnestu ID-kaardiga/mobiil-ID-ga/Smart ID-ga ankeeti sisse logida?

    Küsitluskeskkond ei toeta Internet Exploreri veebilehitsejat, seega palume sisselogimiseks kasutada muid brausereid, nagu Google Chrome’i, Safarit, Mozilla Firefoxi jt. Palun kontrollige ka sertifikaatide kehtivust. Soovitatav on puhastada vahemälu, sulgeda kõik brauseri aknad ja proovida seejärel uuesti. 

    Kas saan ankeedi pooleli jätta ja vastamist hiljem jätkata?

    Ankeedi täitmise saab pooleli jätta ja hiljem jätkata. Kui lahkute arvuti juurest, soovitame brauseri sulgeda.

    Mis saab, kui sessioon aegub?

    Kui sessioon aegub, palume Teil uuesti sisse logida. Saate jätkata sealt, kus küsimustik pooleli jäi. Sessioon aegub, kui 20 minuti jooksul ankeedis midagi ei tehta.

    Millal on ankeet lõplikult täidetud?

    Ankeet on lõplikult täidetud, kui olete vajutanud nupule „Saada vastused“. Seejärel suunatakse Teid lehele rahvaloendus.ee ning palutakse sulgeda kõik veebibrauseri aknad, milleks tuleb vajutada nuppu "x" ekraani paremal nurgas.

    Kas saan hiljem, kui olen ankeedi täitmise juba lõpetanud, oma vastuseid muuta?

    Kui olete andmed juba esitanud, siis küsimustikku enam uuesti siseneda ei saa. 

    Kui mul ei ole ID-kaarti, mobiil-ID-d ega Smart-ID-d, siis kas ma jään loendamata?

    Kõik inimesed loendatakse registrite põhjal. Nende inimestega, kes elavad valikuuringu aadressidel, kuid veebiküsimustikule ei vasta, võtab ühendust rahvaloenduse küsitleja.

  • Kas küsitlejad on vaktsineeritud?

    Jah, need küsitlejad, kes lähevad inimeste kodudesse vastuseid koguma, on vaktsineeritud. Nende valimisse kuuluvatel aadressidel elavate inimestega, kel pole võimalik veebis ankeedile vastata, võtab rahvaloendaja vastuste saamiseks esmalt ühendust siiski telefoni teel. Kui küsitleja inimest telefoni teel kätte ei saa, jätab ta talle postkasti teate, milles palub endaga ühendust võtta. Kodus küsitlusele vastamine on kõige viimane variant, mida kasutatakse vaid juhul, kui COVID-19 epidemioloogiline olukord seda võimaldab. Kodukülastusi tegevad küsitlejad testivad end iga nädal COVIDi kiirtestidega ning kasutavad külastuse ajal isikukaitsevahendeid, mida pakuvad ka vastajale. 

    Kuidas küsitlejad valiti? Kas saan neid usaldada?

    Küsitlejate valimisel eelistatakse küsitleja- või sellelaadse töö kogemusega inimesi. Lisaks läbivad küsitlejad mitmepäevase põhjaliku koolituse, kus muude teemade hulgas on ka isikuandmete konfidentsiaalsus. 

    Kuidas saan kindel olla, et mu ukse taga on ikka õige rahvaloendaja?

    Küsitleja õigsuses saab veenduda mitmel viisil.

    1. Rahvaloendajal on pildiga töötõend ning ta kannab rahvaloenduse logoga salli ja kindaid. 
    2. Kahtluse korral võite helistada statistikaameti klienditoe numbril 625 9300 ning nime või töötõendil oleva ID-numbri alusel kontrollida, kas tegemist on rahvaloenduse küsitlejaga.  
    3. Küsitlejat saab tema nime järgi otsida ka statistikaameti veebilehelt ja veenduda, et ta on rahvaloenduse küsitleja. 
    Kas mul on võimalik valida teine küsitleja (nt küsitleja on mu naaber ja ma ei taha talle vastuseid anda)?

    Jah, on. Vastaja saab oma soovist teada anda küsitlejale, kes temaga ühendust võtab, või statistikaameti klienditoele. 

  • Kuidas on tagatud andmete turvalisus?

    Rahva ja eluruumide loendusel kogutud andmeid kaitstakse statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtete ja isikuandmete kaitse nõuete kohaselt. Andmete kaitsmise kohustus tuleneb nii isikuandmete kaitse seadusest kui ka statistikaga seotud õigustest. Isikuandmete töötlemisele on seatud ranged turvanõuded, mille järgimine tagab, et statistikaametile esitatud andmed on hoolikalt kaitstud, neid kasutatakse ainult statistilisel ja teaduslikul eesmärgil ning avaldatakse vaid kogumina, mitte üksikisiku tasandil. Samuti on tagatud, et tundlike tunnuste põhjal ei oleks keegi tuvastatav. Statistikaamet ei jaga inimeste andmeid kolmandate pooltega.

    Kas ma saan enda vastuseid/andmeid internetist vaadata?

    Pärast küsitlusele vastamist ei ole kellelgi võimalik oma vastuseid üle vaadata. Rahvaloenduse tulemusi ei avaldata üksikisiku tasandil, vaid üldistatud kujul. Registrites olevaid andmeid enda kohta saab vaadata veebilehel eesti.ee ja rahvastikuregistris. Oma kodu/elamu kohta on võimalik infot kontrollida ehitisregistrist.

    Mida saadud andmetega tehakse, kuhu need lähevad ja milleks neid kasutatakse?

    Eelmiste rahvaloenduse andmed on kättesaadavad statistikaameti andmebaasis aadressil https://andmed.stat.ee/et/stat. Rahvaloendusest saadud andmeid kasutatakse laialdaselt arengukavade ja strateegiate koostamisel ning eri tasanditel otsuste tegemisel. Need otsused kujundavad meie kõigi igapäevaelu, näiteks kuhu rajada teid või lasteaedu.

Nägemispuudega inimestel võib hetkel esineda tõrkeid rahvaloenduse e-küsimustiku täitmisel. Tegeleme probleemi lahendamisega. Vabandame!